Jäätmekäitleja ja ehitaja erimeelsuste tõttu ei saa valmis Tallinna Ülikooli Astra maja, kus leiavad kodu mitu instituuti, raamatukogu ja üliõpilaskond.
Tüli ehitusprahi pärast segab ülikooli maja valmimist
Tallinna Ülikool teatas eile, et kesklinna Narva maantee äärde kerkiv klaasist fassaadiga Astra maja ehitustööd venivad. Üheks põhjuseks on tüli hoonet ehitava Oma Ehitaja ja objektilt ehitusjäätmete äravedu korraldanud Veolia Keskkonnateenuste vahel.
Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin nimetas mitu põhjust, miks tööd on veninud. Lisaks keerukale arhitektuurilisele lahendusele ja tehniliste kommunikatsioonide ümberplaneerimisele – need toodi katuselt viimase korruse lae alla – nõudis oma aja ka ehitusjäätmete käitleja vahetus.
«Olime sunnitud prahi käitlejat vahetama, tegime seda juuli lõpus.
Algul oli meil leping Veolia Keskkonnateenustega, aga paraku ei suutnud nemad lubatud tähtaegade ja graafikute kohaselt seda teenust osutada,» rääkis Fridolin. «Nüüd teeb seda Ragn-Sells ja praegu rahulolematuseks põhjust pole.»
Veolia Keskkonnateenustes ehituskonteinerite teenuseid korraldav Heiti Vassila tunnistas, et ehitaja vahetas nende firma eelmisel kuul välja, kuid pidas põhjuseks juulis objektil jäätmekäitlusega tegelnud Oma Ehitaja objektijuhi vahetust.
«Uus objektijuht ei saanud vist väga hästi aru, kuidas asjad logistiliselt käivad ja kuidas konteinereid reaalselt tühjendatakse. Eelmine objektijuht suutis tellimused varakult edastada, et auto õigel ajal kohal oleks. Uus poiss seda ei suutnud, tahtis praegu, kohe ja hästi kiiresti,» ütles ta.
Vassila sõnul tõi Oma Ehitaja põhjuseks konteinereid öösiti tühjendava vahetuse, milles Veoliaga polnud kokku lepitud, kuid mida nende asemel palgatud Ragn-Sells pakub.
«See tuli nagu välk selgest taevast, ühel päeval sain logistikult teada, et meid vahetatakse seal välja. Puudu olevat jäänud öine teenindus, mida Ragn-Sells pakub, sellest oleks võinud ju alustada,» polnud Veolia töötaja suhtlusega rahul.
Masu ajal tõmbasid ehitussektoriga seotud firmad oma tehnikaparki ja tööjõudu kokku ning tõusval ehitusturul ei suudeta praegu sammu pidada.
«Tööde maht on ropult kasvanud: viis aastat tagasi oli meil osakonnas 13 autot, nüüd on kuus autot ja teeme sama töö ära. Kvalifitseeritud tööjõudu pole nii palju võtta, et paneks kogu aeg pidevalt mitmes vahetuses,» selgitas Vassila.
Tema sõnul polnud masuaastatel ettevõtetel põhjust tööta seisvad masinaid hoida ning nii vähendati laadurmasinate, kallurite ja muu tehnika hulka, praeguse kasvava ehitusturu vajaduste katmiseks jääb masinatest aga väheseks.
Vassila sõnul pole probleem siiski ainult tehnikas ja tööjõus, vaid on ka teisi tegureid. Nii süvendavad probleemi veel pealinna liiklusolud ja ehitusjäätmete vastuvõtukohtade erinevad lahtiolekuajad, samuti koristustööde korraldamine ehitusobjektidel.
«Tööd on palju ja maht on suur, me ei rabele objektide pärast. Me eriti ei valuta südant ka selle pärast, et meid välja vahetati,» rääkis Vassila.
Lootusrikkad võivad olla ka Tallinna Ülikooli tudengid ja töötajad, sest uus õppehoone peaks septembris lõpuks valmis saama ja nende käsutusse jõudma.
«Teeme kõik selle nimel, et septembris saaks koolis õppetöö alata, mitte küll päris 1. septembril, aga kuu jooksul,» lubas Fridolin Oma Ehitaja nimel.