Boeingu lennukitehases Californias pandi kokku esimese NATO riikide ning Rootsi ja Soome tellitud transpordilennuki C-17 Globemaster III suured kereosad.
Esimese NATO transpordilennuki suured osad pandi kokku
Ajalehe Los Angeles Times teatel toimus vastav tseremoonia Long Beachi tehases reedel, sellel osales ka Ungari kaitseminister Imre Szekeres.
Oma esimese lennu teeb lennuk suvel, siis peaksid valmima ka ülejäänud kaks 12 riigi tellitud lennukit.
Kümme NATO liikmesriiki, teiste seas ka Eesti, ning allianssi mittekuuluvad Soome ja Rootsi leppisid sügisel kokku kolme suure transpordilennuki ühishankes.
Kokkuleppele kirjutasid alla Bulgaaria, Eesti, Holland, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Ungari ja USA.
Leppe kohaselt ostavad need riigid kolm Boeing tüüpi hiiglast, mis paigutatakse Papa lennuväebaasi Ungaris.
Riigid loodavad ühishankega leevendada transpordilennukite nappust, mis on kimbutanud alliansi tegevust Afganistanist Sudaanini. Lennukeid tohib kasutada ka Euroopa Liidu ja ÜRO missioonide tarbeks.
NATO on seni pidanud transpordiprobleemide lahendamiseks kasutama sageli eelkõige USA ja Venemaa abi.
Eesti valitsus arutas teemat juunis kabinetiistungil, toonase teate kohaselt kulub Eestil osalemiseks NATO strateegiliste transpordilennukite ühishankes 676 miljonit krooni.
See raha tasutakse 26 aasta jooksul ning summa katab ka Eesti osaluse lennukite haldamises ja kasutamises.
Eesti osaleb programmis 45 lennutunniga aastas. Nendest lennutundidest piisab kuueks lennuks Kabuli või Kabulist tagasi, mis kaitseministeeriumi hinnangul katab täielikult Eesti ülegabariidiliste veoste transpordi vajaduse.
Kuna Eesti saab aastani 2033 õiguse kasutada kokku 1125 lennutundi, kujuneb ühe lennutunni maksimaalseks hinnaks üle 600 000 krooni.
Lennutunnid on kaubeldavad, see tähendab, et kasutamata lennutunde on võimalik nendest huvitatud riikidele edasi müüa, samuti on võimalik vajadusel Globemasteri lennutunde vahetada.