Sel aastal pole lääne prefektuuris hukkunutega veeõnnetusi esinenud

Loodav osakond hakkab juhtima piiri valvamisega seotuid küsimusi. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kui mullu uppus politsei- ja piirivalveameti (PPA) lääne prefektuuri vastutusalas seitse inimest ning üks jäi teadmata kadunuks, siis sel aastal nii traagilisi õnnetusi juhtunud pole, samas näitab merepatrullide väljakutsete ning merelt päästetute arv tõusutrendi.

Hädaolijaid on lääne prefektuuris merelt päästetud sel aastal seitsme kuuga 124 inimest, mullu oli see number terve aasta peale 159. PPA esindajate hinnangul kujuneb selle aasta number suuremaks. Mullu uppus lääne prefektuuri vastutusalas seitse inimest, merel jäi teadmata kadunuks. Sel aastal pole keegi õnneks uppunud ega kadunuks jäänud.

Tänavu  1. augusti seisuga on olnud lääne prefektuuri tööpiirkonnas 55 juhtumit. 2011 oli juhtumeid terve aasta jooksul 72. Mereohutusega tegelevad PPA ametnikud ennustavad, et see number sel aastal kahjuks ületatakse.

Lääne prefektuuris on olemas nii politseikaater kui ka piirivalveüksuste veepatrullikaatrid, kuid nende ülesanded, väljakutsed ja statistika on ühendatud lääne prefektuuri veepatrullideks. PPA ametnikud patrullivad merel terve navigatsiooniperioodi vältel, tavaliselt aprillist-maist novembri-detsembrini sõltuvalt ilma- ja jääoludest.

«Meie iseloomuks on kahtlemata see, et regioonis asuvad Eesti suurimad saared ja palju väikesaari ning laidusid. Ka on suveperioodil tegemist kahtlemata populaarse suvituspiirkonnaga,» rääkis prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht.

«Suvel on kujunenud üheks suuremaks probleemiks madalikele sõidud. Kui eelmisel aastal oli kokku 11 madalikule sõitu, siis selle aastal on juba 14 madalikule sõitu,» ütles lääne prefektuuri piirivalvebüroo mereturvalisuse vanempiiriametnik Argo Tali.

Õnnetusi juhtub tema sõnul kõikjal tööpiirkonnas, aga reeglina on need koondunud Pärnu lahte ja Haapsalu lahe ja Vormsi ümbrusesse, ning Väinamerre laiemalt.

«Samuti juhtub tihti õnnetusi sadamatesse sisenemisel ja väljumisel. Kurikuulsaks on sellel aastal saanud Rukkirahu ümbrus, kus on toimunud pea pooled madalikele sõitudest,» lausus Tali.

Ta lisas, et geograafilisest asukohast isegi tähtsamad ohutegurid on puhkuste aeg ning ilm – suvel soojad ning sügisel halvad ilmad. Nii on augustis oodata õnnetuste arvu suurenemist, sest siis puhkavad veealadel nii kohalikud inimesed kui ka sise- ja välisturistid, kes just selle kuu töölt vabaks on võtnud. Enamasti on aga sellistel juhtudel tegemist kergemate õnnetustega.

«Raskemad ja hukkunutega õnnetused toimuvad reeglina halbade ilmastikuoludega. Siiani on null hukkunut küll hea, aga äärmiselt ohtlikud september-november on veel ees,» selgitas Tali.

Väikesaartega seostub merel tegutsevatele piirivalvuritele tavaliselt haigete transport saartelt mandrile, tõsiseid õnnetusi juhtub neil harva.

«Väljakutseid on kõikjalt, aga mida suurem saar ja mida rohkem turiste, seda rohkem juhtub, näiteks Vormsil ja Osmussaarel,» märkis Tali.