Prokuratuur lõpetas Rukkilille lasteaias juhtunud õnnetuse uurimise

Laagna Rukkilille lasteaias hukkus 3-aastane poiss Foto: Priit Simson

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja, mis algatati Tallinna Laagna Rukkilille lasteaias hukkunud lapse surma asjaolude uurimiseks.

2011. aasta 16. novembril jäi lasteaias kolme-aastane poiss peadpidi ronimisredeli pulkade vahele rippuma ja lämbus.

Politsei alustas juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust ettevaatamatusest surma põhjustamise paragrahvi alusel.

Menetluse käigus hinnati muu hulgas lasteaia töötajate võimalikku kriminaalvastutust, kuid kogutud tõendite põhjal asus prokuratuur seisukohale, et töötajad ei jätnud oma ametikohustusi täitmata ega käitunud hooletult ning lapse surm oli õnnetusjuhtum.

Seetõttu ei esita prokuratuur lasteaia ohutuse eest vastutanud direktorile ning lapse elu ja tervise eest vastutanud Meelespea rühma õpetajale kuriteokahtlustust ning kriminaalasi lõpetati pärast kohtueelse menetluse läbiviimist.

Vastavalt Rukkilille lasteaia direktori ametijuhendile vastutas õpilaste ning töötajate õppe- ja töökeskkonna turvalisuse tagamise eest õppeasutuse juht.

Menetluses on tuvastatud, et lapse surma põhjustanud ronimisredeli pulkade vahe oli 200 mm.

See tähendab, et redel ei vastanud 2008. aastal jõustunud ja aasta hiljem eesti keelde tõlgitud Eesti standardile EVS-EN 1176-7:2008, mille kohaselt suletud perimeetriga ronimisredeli avad ei tohi olla vahemikus 89–230 mm.

Samuti oli redelil puudu alt kolmas pulk. Seega ei olnud antud ronimisredel turvaline.

Kuu aega enne lapse surma kehtima hakanud vabariigi valitsuse 2011. aasta määrus nr 131 koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuetest sätestab, et mänguväljaku ohutuse tagamisel on soovitatav arvestada Eesti standardit, kuid määrus ei reguleeri selle soovituse täitmise tähtaega ega kontrolli.

Küll aga on sotsiaalministri 2010. aasta määruses nr 61 kirjas, et lasteasutuse direktor peab korraldama laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, mis tuli läbi viia hiljemalt 31. detsembriks 2011.

Riskianalüüsi aluseks oli terviseameti veebilehel avaldatud juhendmaterjal, milles puudub igasugune viide eelnimetatud Eesti standardile.

Kuid sotsiaalministri määruse seletuskirja kohaselt võib kasutusjuhendi puudumisel kasutada vahendi ohutuse hindamisel ka erinevaid standardeid, hea tava juhiseid ning kasutajate põhjendatud ootusi, nagu on kirjas tarbijakaitseseaduses.

Menetluse käigus on tuvastatud, et lasteaias oli 2011. aastal moodustatud töörühm eesmärgiga viia läbi riskianalüüs.

16. novembriks 2011 ei olnud lasteaias veel riskianalüüsi läbi viidud, mis ei ole seaduse rikkumine, sest seaduse täitmiseni oli aega poolteist kuud.

3. oktoobril 2011 ehk 11 päeva enne seda, kui hakkas kehtima valitsuse määrus nr 131, kontrollis lasteaeda terviseameti inspektor. Inspektor on oma kontrolliaktis märkinud, et mänguväljaku vahenditel tootja juhendid puuduvad. Muid märkuseid – kas vahendid on terved või lõhutud, vastavad standarditele – akti märgitud ei ole. Inspektori antud ütluste kohaselt uue määruse kehtima hakkamine ei tähendanud lasteaia teistkordset kontrolli, kui seda juba samal kalendriaastal oli tehtud.

Seega kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et  lasteaia juhataja oleks jätnud täitmata või lohakalt täitnud oma ametiülesandeid, mille tulemusena saabus lapse surm.

Vastavalt lasteaia Rukkilill töökorralduse reeglitele vastutas iga rühma laste elu ja tervise eest õpetaja.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et laste arv ja vanus rühmas Meelespea vastas koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud nõuetele.

16. novembril 2011 oli rühmas kohal 18 last, kes kõik olid sündmuse ajal õues mängimas. Lapsed mängisid rühmale kuuluval õuealal, kus oli nõuetele mittevastav redel.

Antud õueala on läbi aegade kasutanud sellises vanuses lapsed, nagu olid Meelespea rühmas. Redel pärineb lasteaia ehitamise ajast ning on olnud vähemalt viimased 17 aastat ilma alt kolmanda pulgata.

Tunnistajatena üle kuulatud lasteaia töötajate mäletamist mööda ei ole sellel redelil õnnetusi lastega varem juhtunud.

Ka veidi rohkem kui kuu aega tagasi käis lasteaias terviseameti inspektor, kes ei teinud ühtegi märkust ronimisredelite mittevastavuse kohta Eesti standarditele.

Prokurör märgib, et sellised Nõukogude-aegsed ronimisredelid olid pea igas Eesti lasteaias ning vaatamata sellele, et riskianalüüsi läbiviimist käsitlev sotsiaalministri määrus kehtis 2010. aasta aprillist, ei olnud hakatud sellist tüüpi redeleid lasteaedades maha võtma nii, et see oleks pälvinud avalikkuse tähelepanu.

Seega ei olnud Meelespea rühma õpetajal, kes oli selles lasteaias töötanud 30 aastat, alust redelit ohtlikuks pidada.

Õpetaja kaugus lastest oli selline, mis võimaldas kõiki 18 last kogu ala ulatuses jälgida. Õnnetusse sattunud laps ronis redelil, mis oli õpetajast 34 meetri kaugusel.

Laps oli redelil nähtav osaliselt, tema jalgu varjas raagus hekk ja roheline lippaed. Seega ei olnud võimalik aru saada, kas laps ronib või ripub.

Õpetaja jälgis lapsi, kuid ta ei saanud tekkinud olukorrast ohtu välja lugeda.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et lapse pea takerdus redelipulkade vahele. Kohtuarsti arvamuse kohaselt, tulenevalt lapse asendist redelipulkade vahel, ei saanud ta häält teha ehk siis märku anda, et ta on hätta sattunud.

Teadvusekadu saabus väga kiiresti ja sellele järgnes kliiniline surm lämbumise tagajärjel vähem kui viie minuti jooksul.

Kuivõrd Meelespea rühma õpetaja pidi lasteaia territooriumil jälgima üheaegselt 18 lapse turvalisust, on prokuröri hinnangul inimlike võimete piire arvestades mõistetav, et õpetaja ei märganud ühe lapse takerdumist redelil ega jõudnud sellele reageerida vähem kui viie minuti jooksul, mistõttu ta ei olnud võimeline ära hoidma lapse surma.

Eeltoodust lähtudes ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et õpetaja oleks oma kohustuse vastutada lapse elu ja tervise eest täitmata jätnud või seda hooletult täitnud.