/nginx/o/2009/03/14/148426t1h30e2.jpg)
Kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogia komisjoni töö tulemusena on eestikeelne oskussõnavara täienenud tuhandete omakeelsete erialaterminitega.
Eesti keelde lisandus tuhandeid uusi sõjandussõnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus aastat tagasi tööd alustanud terminoloogiakomisjoni ellukutsumise tingis vajadus töötada välja ühtne eestikeelne militaarterminoloogia, teatas kaitseministeerium.
Komisjoni ülesandeks on ka paljude aja jooksul teisenenud sisuga sõjandusterminite ajakohastamine vastavaks tänapäevasele keelekasutusele.
Eelmisel aastal käsitles komisjon kokku 1422 kaitsevaldkonna terminit, lisaks sellele töötati läbi üle 500 definitsiooni. Varasema ajaga võrreldes keskendus komisjon mullu rohkem valdkonna ajakajalisele terminoloogiale, mis jõudsid terminoloogide töölauale tänu terminite igapäevaste kasutajate aktiivsele tagasisidele.
Komisjoni töö tulemused on koondatud avalikku terminibaasi MILITERM, mis on kättesaadav nii Kaitseministeeriumi kodulehel kui ka Eesti Keele Instituudi kodulehel. Värskemate eestikeelsete sõjandusterminite kohta ilmuvad regulaarselt ülevaated Eesti Päevalehe kvartalilisas Riigi Kaitse, Kaitseliidu kuukirjas Kaitse Kodu ja Kaitseväe ajakirjas Sõdur.
Korrektse terminoloogia teadvustamisele aitab kaasa sel õppeaastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes esmakordselt loetud valikaine «Erialakeel», teoksil on ka Tartu Ülikooli tõlkemagistrandi Helle Blumi sõjandustermineid käsitlev magistriprojekt terminoloogiakomisjoni liikme Reet Hendriksoni juhendamisel.
Kaitseministeeriumi terminoloogiakomisjonis osalevad ka Välisministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu, Eesti Keele Instituudi ja kõikide väeliikide esindajad.