/nginx/o/2009/03/14/148418t1h16b1.jpg)
Sel nädalal asutatud ühing tahab aidata kaasa Eesti veekogude hea seisundi hoidmisele ja parandamisele ning arendada koostööd Euroopa samalaadse keskusega.
Eesti sai Jõgede Taastamise Ühingu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühingu tosina asutajaliikme hulgas on nii teadlasi, eksperte, maaparandusvaldkonna projekteerijaid ja ehitajaid, maaparandusbüroode töötajaid kui ka keskkonnaametnikke, kirjutab Vooremaa.
«Jõgede korrastamisega tegelevaid inimesi ja organisatsioone ühendava institutsiooni moodustamine muudab selle töö loodetavasti süsteemsemaks ja tõhusamaks,» ütles Eesti Jõgede Taastamise Ühingu üks asutajaliikmeid, bioloog Nikolai Laanetu.
Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa sõnul ulatub Eesti vooluveekogude kogupikkus 150 000 kilomeetrini. Põllumajandusreformist möödunud aja jooksul pole aga jõgesid ega peakraave üldjuhul puhastatud, mis tähendab, et vette loomulikul teel langenud risu ja kobraste ehitatud tammide tõttu on tekkinud mitmel pool reostus- ja üleujutusoht.