Linn ei suuda tänavatele sodi toovaid eraparklaid korrale kutsuda

Enamikul kesklinna eraparklatel pole korralikku pinnasekatet. Foto: Raigo Pajula

Ehkki Tallinna linnaametitele ei meeldi mitmed kesklinna rajatud korraliku pinnaseta eraparklad, jäävad linnavõimu käed eraparklates korra loomiseks lühikeseks.

Tallinn teatas ajalehe Pealinn vahendusel 2010. aasta aprillis otsustavalt, et võtab eraparklad käsile ja hakkab ametite koostöös otsima võimalusi teha muudatusi määrustes, otsustes või seadustes, et parandada kohutavat olukorda eraparklates.

Nimelt oli transpordiamet kõiki linnas asuvaid parklaid kaardistades tuvastanud, et 164 eraparkla hulgas leidub vaid paar korraliku katte ja äravooluga platsi, enamik on aga vaid porimülkad.

Enam kui kaks aastat hiljem ei ole olukord muutunud, ent Tallinna linn tunnistab, et neil pole eraparklatesse kontrollkäikudeks asja, sest sealne järelevalve on riigi politsei pädevus.

«Linnaametid on sellega küll tegelenud kaks aastat, aga rahuldava tulemuseni pole jõudnud,» teatas Raepress nüüd Postimehele. Asi on keeruline seetõttu, et teema hõlmab natuke ettevõtlust, natuke transporti, natuke linnaplaneerimisametit ja eri ametite koostöö on nõrgaks jäänud, selgitas linna pressiteenistus.

Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juht Talvo Rüütelmaa tõdes, et linnale ei meeldi jätkuvalt eraparklad, millel ei ole püsiteekatet. «Pinnasele on küll killustikku veetud, kuid vihmaste ilmadega muutub selline plats poriseks. Sõidukid kannavad oma rehvidega sõiduteele pori ja kive, mis muutub tolmuks, mida inimesed sissehingavad ning märjal ilmal tuleb tänu sellele kõigil liiklejail oma sõidukeid rohkem pesta. Kivid teel lõhuvad sageli ratta alt lennates teiste autode klaase ja tulesid,» kirjeldas Rüütelmaa.

Rüütelmaa lisas, et on eraparklate operaatoritega kohtunud ning saab ka nendest aru. «Kriisi ajal jäid mitmed ehitusobjektid ooteseisundisse ja need on ajutiselt võetud kasutusele eraparklatena. Seetõttu pole sinna majanduslikult otstarbekas teha suuri investeeringuid, panna asfalt või kiviparkett.»

«Aga teisest küljest ei tohiks ettevõtlus tuua negatiivseid tagajärgi teistele. Näiteks saame meie kaebusi autoomanikelt, kes porisest eraparklast möödumise tõttu peavad nii palju autot pesema,» leidis ta.

Lisaks keskkonnaoht – parkiva auto käigukastist või mootorist tilgub vahel õli, juhtub kütuselekkeid. Tänaval seisva auto puhul satuvad need vedelikud kanalisatsiooni ja puhastatakse, siis katteta eraparklas imbub keskkonnaohtlik vedelik pinnasesse ja põhjavette.

Rüütelmaa leidis, et nii keskkonna kui parkla tarbija seisukohast oleks hea, kui nõuded tasu teenivatele parklatele oleks üleriigiliselt reglementeeritud, vähemalt nende katte ja ohutuse parandamiseks.

Nõuded parklatele kehtestab aga praegu teeseadus ning linnaametid ei ole leidnud teisi võimalusi nõuete kehtestamiseks. Teeseaduse järgi kuulub parkla tee koosseisu. Majandusministri määrusega on kehtestatud tee seisundinõuded küll kattega ja kruusateele, ristmikele ja sildadele, aga mitte parklatele.

Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles, et ministeerium ei ole parklatele täpsemate tingimuste kehtestamist arutanud ning seetõttu ei ole konkreetsete nõuete kehtestamist plaanis. «Ka kohalikul omavalitusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras võimalus halvas seisus olevate parklatele kehtestada muuhulgas heakorra nõudeid, näiteks tolmamise või linnatänavate risustamise vastu,» osutas ta tähelepanu.

Nõuded sissesõidule

Küll aga on Tallinn saanud kontrolli alla parklate märgistuse, nii et enam ei laiuta parkla sissesõitudel suuri tahvleid peenes kirjas parkimistingimustega, mida ükski juht sõidu pealt lugeda ei jõudnud. «Koostöös eraparklate ja maanteeametiga töötasime välja lahenduse, milles sissesõidul olev märk annab autojuhile teada, et ta sõitis tasulisse eraparklasse. Tahvel parkimistingimustega on juba parklas sees, kus parkinud sõiduki juht saab nendega tutvuda,» rääkis Rüütelmaa.

Mõnede operaatorite suhtes, kes kasutavad jätkuvalt tahvleid, mis on liiklusmärgile väga sarnased, kuid kooskõlastamata, käib praegu kaks väärteomenetlust.

Ka peab eraparkla rajaja kooskõlastama linna transpordiametis sisse-väljasõidukohad. Ameti ülesanne on kontrollida, et väljasõidul oleks hea nähtavus sõiduteele ja see oleks ohutu ka jalakäijatele.