Madal palk peletab kaitseväest kogenud kaadri

Kaadrikaitseväelased otsivad aastaid muutumatuna püsinud palga pärast üha rohkem tööd erasektoris.
 

Mullu veebruaris kaitseväe teenistusest erasektorisse läinud vanemveebel Indrek Kevade teenis kaitseväes 13 aastat, millest viimased viis möödusid peastaabi logistikaosakonnas vanemstaabiallohvitserina. Paraku läks meeskonnast viimase paari aasta jooksul reservi mitu kaitseväelast, mistõttu Kevadel tuli juurde lisakohustusi, mis ei olnud tema ametikohaga seotud. Lisaks tekkis mehel enda sõnul tunne, et lähitulevikus asjad ei muutu. «Lahkumiste taga on suuresti palk, mis ei ole konkurentsivõimeline, kui võrrelda kaitseväe ja erasektori spetsialistide palkasid,» ütles Kevade.

Mullu kaitseväeteenistusest lahkunud nooremallohvitser Andrus Vaher teenis kaitseväes 1997. aastast ja hindab oma sealset töökoormust tagantjärgi suureks. «Nõudmised ja vastutus on kõvad, aga see ei peegeldu palgas,» ütles Vaher, kelle palk oli lõpuks pea 800 eurot.

Mullu lahkus kaitseväest 119 reameest, 198 allohvitseri ja 81 ohvitseri, kokku 398 kaadrikaitseväelast. «Neist 290 ehk 73 protsenti lahkus omal soovil,» vahendas kapten Evert Paas kaitseväe peastaabi teavitusosakonnast. «Kõige sagedamini toodi lahkumise põhjusena välja paremad palgatingimused väljaspool kaitseväge, see oli lahkumist mõjutavaks aspektiks 80 protsendil ankeedi täitjatest,» kinnitas ta.

Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Peeter Länsi sõnul on probleem põletav kõigis lahkujate kategooriates. «Vanemohvitseriga lahkub pikaajaline kogemus, nooremohvitseriga järelkasv ja tuleviku arengupotentsiaal, allohvitseridega ajateenijate väljaõpe ja kaitseväe praktilise toimimise võime,» tõdes ta.

Kui ajateenijaid õpetavate ohvitseride ja allohvitseride arv väheneb, siis peab Paasi sõnul vähendama ajateenijate arvu. «Kui ajateenijate arv väheneb, siis väheneb laiapõhjalise riigikaitse baas. Kui väheneb laiapõhjalise riigikaitse baas, siis langeb ka riigi julgeolekutase pikemas perspektiivis,» selgitas ta.

Palgad kaitseväes tõusid viimati aastatel 2007-2008 kuni 20 protsenti, kuid sama suur oli ka masuaegne palgakärbe. «Eelmise aasta lahkumistrend on masu viivisega mõju,» arvas Läns. «Isegi palgatõus ei peata kohe lahkumistrendi.» Tänavu on Paasi sõnul püütud sisemiste ressursside arvelt veidi taastada kärbete-eelset palgataset. Samas on palgatõusu suuruseks olnud vaid mõni protsent.

Pikemalt loe Postimees Plussist või tänasest Postimehe paberlehest!