Vaidlus õppetoetuste üle tõstab taas pead

Õppetoetused on tudengite südamel olnud väga pikka aega Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldab Tallinnas Vabaduse väljakul aktsiooni, et näidata oma suhtumist kavandatavasse õppetoetuste süsteemi. Haridusministeerium saatis aga välja faktilehe, et hajutada levivaid vääritimõistmisi.

Homme pärastlõunal kella 13.30-14.30 toimuva aktsiooni «Tudengid õppetoetuste tõttu tänaval» korraldab EÜL, et informeerida avalikkust õppetoetuste eelnõu ja tudengite ettepanekute teemal. Lisaks lubavad tudengid ise järele proovida, kuidas hakkab elu uue ülikooliseaduse ja õppetoetuste eelnõu koosmõjul välja nägema.

Haridus- ja teadusministeerium aga juba muretseb õppetoetusi puudutava väärinfo levimise pärast ning saatis laiali faktilehe, et tuua õppetoetuste ha tasuta kõrgharidusega seotud küsimustes selgust ja hajutada vääritimõistmisi.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tunnustas EÜLi võitlust tudengite õiguste eest, kuid tundis muret, et poolikutel tõdedel ja emotsioonidel põhinev propagandistlik infokampaania külvab õpilaste ning üliõpilaste seas asjatuid hirme.

«Avatud arutelu aluseks ei tohi olla tahtlik või tahtmatu vääritimõistmise tekitamine ning hirmutamine,» sõnas Aaviksoo. «Vajaduspõhised õppetoetused hakkavad seaduse vastuvõtmisel kehtima järgmisest aastast ülikooli astunud tudengitele ja lisaks senistele õppetoetustele, mistõttu on sügavalt eksitav väide, et õppetoetust hakkavad saama vaid 9 protsenti tudengitest.»

HTM-i arvutuste kohaselt hakkaksid uut vajaduspõhist õppetoetust saama hinnanguliselt 37 protsenti järgmisel aastal sisse astuvatest tudengitest.

Ministeeriumi poole on pöördutud murelike küsimustega, kas õppetoetust hakkavad saama vaid järgmisel aastal sisse astunud üliõpilased ning varem õppima asunud jäetakse kõigest ilma. Samuti on levinud väärarusaam, justkui karistaks riik või ülikool järgmisel aastal rakenduva tasuta kõrghariduse raames õppekava alatäitmise eest sellega, et sunnib maksma semestri õppemaksu. Levinud on kartus, et järgmisest aastast muutub üliõpilasel töötamine täiesti võimatuks.

Ministeeriumi plaani järgi rakenduksid vajaduspõhised õppetoetused järgmisel aastal koos tasuta õppe võimalusega kõigile tudengeile – sellel kevadel vastu võetud ülikooliseaduse järgi saavad kõik järgmisel aastal sisseastumislävendi ületanud ja täiskoormusega õppima asuvad tudengid õppida õppemaksu maksmata.

Õppetoetuste faktileht:

Vajaduspõhised õppetoetused rakenduksid järgmisel aastal koos tasuta kõrgharidusega – sellel kevadel vastu võetud ülikooliseaduse järgi saavad kõik järgmisel aastal sisseastumislävendi ületanud ja täiskoormusega õppima asuvad tudengid õppida õppemaksu maksmata.

Õppetoetused praegu ja vajaduspõhiste õppetoetuste vastuvõtmisel:

• Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus.

• Vajaduspõhine õppetoetus on 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka.

• Juba õppivate või käesoleval õppeaastal kõrgkooli astunud tudengite jaoks jääb kehtima õppetoetuste praegune süsteem (põhitoetus 55,93 eurot, mida makstakse õppetulemuste alusel). Seega ei vasta tõele EÜL-i levitatav väide, et toetust saab ainult 9 protsenti tudengitest ja teised ei saa mitte midagi.

• Vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt ca 37 protsenti järgmisel õppeaastal sisse astuvatest ja täiskoormusega õppima hakkavatest üliõpilastest.

• Praegune põhitoetus ei sõltu üliõpilase perekonna majanduslikest võimalustest. Seevastu vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Seega on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri.

• Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Kui alla 26-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja, muutub ta iseseisvaks perekonnaks.

• Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada ka pärast 26. eluaastat. Sel puhul arvestatakse üliõpilast omaette leibkonnana.

• Riigikokku esitatud ettepaneku järgi suureneb õppetoetusteks ette nähtud rahamaht kaks korda. Praegu on see kokku 8,8 miljonit eurot ning süsteemi rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni.

• Seni on õppetoetust olnud võimalik saada vaid neis õppeasutustes, kuhu on esitatud riikliku koolitustellimus. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad kõik üliõpilased saama võrdsetel alustel – olenemata õppeasutusest ja selle omandivormist.

• Töötatakse välja õpitulemustel põhinevad stipendiumid. Juba praegu on riigile olulistel erialadel (IT, õpetajakoolitus) õppivatele tudengitele mõeldud lisastipendiumid.

Vajaduspõhine õppetoetus rakenduks järgmisest õppeaastast ja on mõeldud toetama täiel määral õpingutele pühenduvaid tudengeid.

• Õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava täies mahus.

• Toetust on võimalik taotleda juba esimese semestri algusest. Nagu ka praegu, ei saa toetust taotleda tudengid, kes õpivad osakoormusega või on eksternid.

• Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, näiteks kogudes esimesel semestril ettenähtust rohkem ja teisel vähem ainepunkte, kuid saades kokku ikkagi vähemalt 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on ka kolmandal semestril õigus saada toetust.

• Kui aastas (kahes semestris) kogutakse vähem kui 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on kõrgkoolil õigus (kuid mitte kohustus) nõuda üliõpilaselt hüvitist ainult tegemata ainepunktide eest. Tudengile jääb võimalus osakoormusega töötada.

• Lisaks on tudengil võimalik võtta õppelaenu, mille suurus on ca 190 eurot kuus. Järgmisel aastal õppemaksu enam pole. Koos õppetoetuse ja õppelaenuga saaks tudeng kuus kätte rohkem, kui on praegune miinimumpalk.

• Vajaduspõhine õppetoetus on sama suur kui üliõpilase keskmine teenistus õpingute kõrvalt tööl käies. Eelmisel aastal ilmunud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu Eurostudent IV põhjal teenis kuni 24-aastane tudeng tööga keskmiselt 136 eurot kuus.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium