Seaduseelnõu lubaks mosaiikomavalitsuste tekke

Foto: Stanislav Moshkov/Den za Dnjom

Regionaalminister Siim Kiisler loodab anda omavalitsustele uue motiivi ühinemiseks, lubades seadusega ühte heita ka neil linnadel-valdadel, mis ei asu teineteisega kõrvuti.

Nimelt on praegu valitsuse määrusega sätestatud 65 omavalitsuste gruppi, millesse kuuluvate omavalitsuste omavahelist liitumist riik soosib ja rahaga toetab.

Kuna piirang pole aga soovitud tulemust toonud, tahab minister nüüd asendada need 29 ühinemispiirkonnaga. Enam kui pooltel tulevastel, enamasti kesk- ja Lõuna-Eestis asuvate ühinemispiirkondade omavalitsustel hakkab olema luba ühineda ka üle maakonnapiiride. Veelgi enam – omavahel võivad ühineda ka need omavalitsused, mis kõrvuti ei asugi.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et senine, 2004. aastast pärinev ühinemiskord on liiga karm ja ajale jalgu jäänud. «Praegu ei saa kolm omavalitsust ühinemisega edasi minna, kui keskmine ütleb «ei». Küsimus on selles, kas seadus peaks ühinemist siis takistama?» tõi Kiisler näite. Tema poole on murega pöördunud näiteks Kärdla linn, kes tahaks ühineda Kõrgessaare vallaga, ent nende vahel asuv Pühalepa vald mitte.

Juba praegu on sarnased enklaavid Kohtla-Järve linn, Narva linn ja Harku vald, mille haldusterritoorium koosneb ühist piiri mitteomavatest lahusmaatükkidest.

Ainuke tingimus eelnõus on, et mosaiikvaldade teke peab tooma seaduses ette nähtud positiivseid mõjusid, alates ajaloolistest ühisjoontest kuni edukama ettevõtluse ja hariduseni.

Kiisler loodab, et seadusemuudatus võiks vabatahtlikule ühinemisele teatud tõuke anda. «Kui kaks naabrit ütlevad, et meie läheme ikkagi ühinemisega edasi, siis ma arvan, et ka keskmise elanikud hakkavad oma juhtidelt kõva häälega küsima, et miks meie siis ei ühine,» ütles Kiisler.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg jäi eelnõu osas skeptiliseks. «Ma ei kujuta hästi ette, mis oleks need üksteisest eemal olevad ühineda tahtvad omavalitsused, sest kuidas nad teostaksid ühist haldust ja pakuks teenuseid? Ainuke variant, et on mingid saarelised omavalitsused,» pakkus Landberg.

Landbergi sõnul paneks omavalitsusi ühinema hoopis see, kui riik ise kehtestaks uuteks omavalitsusteks maakonnad või suurendaks 128 000 ja 256 000 euro vahemikku jäävaid ühinemistoetusi. «Muu ei motiveeri, sest suuremad omavalitsused ei tööta tingimata paremini.»

Minister Kiisler ütles, et tema toetaks kohe maakondade omavalitsusteks muutmist, ent valitsusliidu partner Reformierakond pole selles osas oma eitavat seisukohta muutnud.

Kui valitsus ja riigikogu eelnõu heaks kiidavad, jõustub see eeldatavasti 2013. aastal.