Kuna pankade hoiusteintressid on langenud peaaegu olematuks, võiks riskikartlikele säästjatele olla heaks alternatiiviks investeerimishoius, mida pangad reklaamivad samuti riskivaba investeeringuna.
Osaliselt on see jutt õige, hoiustatava summa põhiosa on tõesti vastavalt hoiuste tagamise seadusega tagatud.
See tähendab, et kui pank juhtub hoiustamise perioodil pankrotti minema, siis saate 100 000 eurot kindlasti tagasi. Samas ei pruugi te aga saada intresse, mida pangad ei garanteeri, küll aga nende saamise võimalust agressiivselt reklaamivad.
Investeerimishoius on Eesti elanike hulgas üsna populaarne. Eesti Panga andmetel oli eraisikutele kuuluv investeerimishoiuste maht juuni lõpu seisuga 87,3 miljonit eurot. Finantsinspektsiooni andmetel on eraisikud sõlminud 33 000 lepingut. Ettevõtete osakaal investeerimishoiuste klientidena on võrdlemisi tagasihoidlik: nemad on sõlminud tuhatkond lepingut kogumahuga 6,3 miljonit eurot.
Hunnik tingimusi
Mis asi see investeerimishoius ikkagi on? See on tähtajalise hoiuse liik, millele makstav intress sõltub panga valitud alusvara väärtuse muutumisest. Alusvara võib olla väga erinev: osa on seotud aktsiatega, osa näiteks toorainetega.
SEB pakub praegu kolme investeerimishoiust: EM valuutad (arenevate turgude valuutad), Rootsi ja Aasia ettevõtete aktsiad. Nende alusvarad on seotud Brasiilia reaali ja Türgi liiri liikumistega USA dollari suhtes, Stockholmi börsil noteeritud ettevõtete ja Aasia börsidel noteeritud ettevõtete aktsiate hinnaliikumistega.
See tähendab, et juhul kui alusvara liigub soovitud suunas (näiteks nii reaali kui ka liiri kurss on kahe aasta pärast dollari suhtes kerkinud), maksab pank teile hoiustatavalt summalt intressi 3,92–4,41 protsenti aastas (lõpliku intressi määrab pank).
Siin tuleks toonitada, et dollari suhtes peavad kerkima mõlemad, nii reaali kui ka liiri kurss. Kui üks neist on kahe aasta pärast samal või madalamal tasemel, siis intressi ei maksta.
Aktsiaturgudega seotud alusvara puhul on olukord veidi lihtsam. Kerkima peab alusvaraks olevate aktsiate indeks või panga koostatud aktsiaportfelli väärtus. Siin tuleb aga panna tähele alusvara osaluse määra, mis tähendab seda, et aktsiaportfelli tõusuprotsendil ja teile makstavatel intressidel on suur vahe.
Näiteks kui investeerimishoiuse alusvaraks on mingi börsi indeks ja hoiuse osaluse määr on 25 protsenti, siis indeksi kerkimisel hoiustamisperioodi kestel on 100 protsenti, on hoiuse tegelik intress 25 protsenti.
Investeerimishoiuste pakkumistingimustes on reeglina kõik riskid kenasti ära toodud, aga ühest asjast nad ei räägi – selleks on aeg.
Raha kinni, intress kahtlane
Nimelt paigutades oma säästud investeerimishoiusele, panete oma raha kinni üsna pikaks ajaks – vähemalt kaheks, üldjuhul kolmeks või isegi neljaks aastaks. See tähendab, kahe, kolme või nelja aasta pärast te võite saada intressi, aga võite ka mitte saada.
Statistika, kui paljude praeguseks lõppenud ja praegu kestvatelt investeerimishoiustelt investorid intresse teenisid/teeniksid, andis üsna kurva järelduse – tublisti alla pooled investorid saaks/saavad intressi.
Finantsinspektsiooni eelmisel aastal tehtud uuringu kohaselt oli investeerimishoiuste keskmine tootlus –0,46 protsenti.
Negatiivset tootlust võib saada riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul, kus potentsiaalne tootlus on küll suurem, aga nagu öeldud, võite kaotada ka raha.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/08/12/1268026t1h93f8.jpg)