/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/19/967378t1hac0f.jpg)
Kultuuriministeerium saatis reedel kooskõlastusringile uue muuseumiseaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada Eesti muuseumide jätkuv areng ning siduda muuseumides leiduv ajalooline teadmus paremini tänase ühiskonna vajadustega.
Muuseumiseaduse eelnõu läks kooskõlastusringile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärgiga tõsta kogumisotsuste kvaliteeti, kehtestatakse muuseumidele muuseumikogu täiendamise põhimõtete väljatöötamise nõue, mis peaks tagama muuseumikogu täiendamise vastavuse muuseumi missiooni, eesmärkide, prioriteetide ja ressurssidega, selgub eelnõu seletuskirjast.
Mitmed muuseumikogud on paisunud pikaajaliste subjektiivsete kogumisotsuste tagajärjel hoomamatult suureks, sisaldades muu hulgas ka nõukogude perioodil muuseumidesse kohustuslikus korras arvele võetud materjali. Kokku on möödunud aasta seisuga kõigis Eesti muuseumides umbes 8,6 miljonit museaali, sealhulgas 7,6 miljonit museaali riigimuuseumides.
Eesmärk on ühtlustada ka muuseumikogusid puudutav dokumentatsioon ning museaalidena arvelevõtu ja kogusse registreerimise meetodid, mille tulemusel ühtlustuvad museaalide kirjeldused. See on omakorda alus ühtsele museaalide andmepangale, et tagada info- ja statistilised otsingud üle muuseumide erinevate kogude.
Eelnõu eesmärk on tõhustada ka muuseumide igapäevast toimimist ja laiendada nende arenguvõimalusi. Muuseumide tegevuse efektiivsuse numbriline hindamine on keeruline kogumis-, säilitus- ja uurimistöö valdkonnas, kuid lihtsam otseselt külastajatele suunatud teenuste osas, mille rahaliseks väljenduseks on majandustegevusest teenitav tulu. Mulluste andmete kohaselt suudab vaid neli muuseumi 28-st katta vähemalt veerandi muuseumi igapäevakuludest omatuludega.
Seaduse jõustumise ajaks on eelnõu kohaselt tuleva aasta 1. jaanuar.