/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/02/17/135457t1h6149.jpg)
Peaminister Andrus Ansip sidus end eile avalikult rahareformi uue tähtajaga, mille läbikukkumine teeks aga tema valitsuse ametis jätkamise ilmselt võimatuks.
Euroihalus teeb juulist 2010 Ansipi tõehetke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me võiksime tellida Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt hindamise erakorraliselt juba sel aastal, mis korralisena peaks olema järgmise aasta alguses,» teatas Ansip pärast valitsuse istungit meediakanalitele. «Hindamise eesmärk peaks olema eurotsooniga liitumine 1. juulist 2010.»
«Latt on seatud,» kommenteeris öeldut endine rahandusminister Taavi Veskimägi (IRL). «Kui nüüd tegusid ei järgne, siis on valitsus end ammendanud.» Euro kasutuselevõtmine Eestis juba 2010. aasta keskel pole uus plaan. Võimuliidu siseringis kerkis see esile juba mullu. Eile kõlas euro kiirema saabumise eesmärk esimest korda avalikult peaminister Ansipi suust.
Hiljuti Keskerakonna poolt riigikogu rahanduskomisjoni tugevdama saadetud partei aseesimees Kadri Simson kinnitab, et Ansipi avaldus viitab soovile teha riigieelarves veel ränki kärpeid. «Tegelikult on praeguses majandusseisus suurimaks probleemiks hoopis sisenõudluse äralangemine ja sellest ei aita euro meid üle kuidagi,» leidis Simson. «Järelikult juhib Ansip selle jutuga lihtsalt tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et valitsusel puudub jätkuvalt toimiv plaan olukorraga hakkama saada. Riigi rahandusolukorras ei saa võtta tõsiselt peaministrit, kes lubab täita täielikult Maastrichti kriteeriumid.»
Veskimägi meenutas, et Ansip on olnud ka varasemate euro tähtaegade seadmise juures. Kõigepealt 1. jaanuar 2007 ja siis 1. jaanuar 2008. «Loodan, et ta allutab nüüd kõik muud poliitikad selle eesmärgi saavutamisele,» sõnas Veskimägi.
Ta hoiatas, et euro hindamiskriteeriumide täitmine tänavu ei tule Eestis iseenesest. «Küsimus on eelkõige eelarvedefitsiidis, mis peab olema alla kolme protsendi SKTst. See tähendab veel vähemalt viie miljardi krooni kärpimist tänavusest eelarvest.»
Kadri Simson kahtlustab, et Ansipi eilne avaldus viitab plaanile minna eurole üle kas reegleid lõdvendades või ühepoolselt.
Ansip sellise versiooni siiski valitsuse pressikonverentsil välistas. «Eesti ei taotle nende kriteeriumide lõdvemaks muutmist. /.../ Me kavatseme täita kõik kriteeriumid ja liituda seejärel eurotsooniga,» ütles ta.