Autorentijad peavad kliendi eest trahvi maksmist ebaõiglaseks

Parkimistrahv Foto: Stansilav Moškov / Den Za Dnjom

Autorendifirmad peavad ebaõiglaseks, et peavad maksma viivistasusid klientide eest, kes on jätnud parkimistasu maksmata.

Autorentimisega tegeleva Serlik Rent OÜ juhataja Henri Võigemast pöördus õiguskantsleri poole küsimusega, kas poleks õiglane kohelda parkimistasu võlglast sarnaselt kiiruskaamerasse jäänud kiirusületajatega.

Nimelt nõuab Pärnu linnas parkimist korraldav OÜ Pärnu Haldusteenused autorendifirmalt viivistasu maksmist, sest nende renditav auto jättis tasulises parklas tasu maksmata. Ehkki Serlik Rent OÜ esitas viivistasu otsusele vaide, milles andis sõidukit kasutanud Norra kodaniku andmed, jättis linna finantsjuhtimisteenistus selle rahuldamata.

Liiklusseaduse järgi tuleb parkimise viivistasu tasuda kas auto omanikul või selle vastutaval kasutajal. Nii ei pea selliseid trahve maksma näites liisingufirmad, kuid autorendifirmadel sellest abi pole. Neil tuleb trahv ära maksta ja see omakorda rikkujalt sisse nõuda.

Võigemasti hinnangul ei peaks tema võlgnikult kohtu kaudu trahvi välja nõudma, vaid see, kes teenust müüs. «Kui omavalitsusele kuuluv ettevõte soovib mingit teenust müüa ja linnale raha sisse tuua, siis mis seal ikka. Aga ta peaks neid, kes ei soovi maksta, ise taga ajama, mitte ei peaks minu tööjõudu kasutades oma maksmata raha sisse nõudma,» viitas Võigemast sellele, et tegelikult võlgnikult peab raha välja nõudma siis rendifirma. «Sisuliselt on see ju äriettevõte nagu minulgi, aga mina ajan ise taga mulle maksmata raha ega tahaks tema tööd samuti teha.»

Rendifirma juht rõhutas, et tal on kohustus kuue kuu jooksul säilitada autot rentinud isikute andmed, mida ta saab nõuete korral välja anda.

«Saan ka klientide kiirustrahve igal kuul mitu tükki. Kuid siis on võimalus näidata, et sõidukit juhtis teine isik ja sellest hetkest tegeleb politsei menetluskeskus ise selle teise juhiga,» tõi Võigemast võrdluse.

Ometigi reguleerib liiklusseadus mõlemaid - nii parkimise viivistasusid kui kiiruseületamisi. «Ka karistusseadustikus on punkt, mis näitab, et kui süüdlane on teada, ei saa karistada kolmandat isikut,» sõnas ta.

Võigemast pöördus selles küsimuses õiguskantsleri poole, kes aga jättis avalduse menetlusse võtmata. Õiguskantsleri nõunik selgitas vastuses, et kodaniku avaldusest nähtub soov muuta liiklusseadust selliselt, et viivistasu maksmise saaks edasi suunata isikule, kes jättis parkimistasu maksmata. Õigusaktide muutmine õiguskantsleri pädevusse ei kuulu ning seetõttu soovitati Võigemastil pöörduda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole.

Lisaks selgitas õiguskantsleri nõunik, et viivistasu pole ei formaalselt ega materiaalselt karistus ega eelda seadust rikkunud isiku tuvastamist. Erinevalt liiklustrahvist pole parkimise viivistasu näol tegu väärteo eest määratava rahatrahvi või rahalise karistusega ning seda ei määrata valesti parkimise, vaid eelkõige parkimise eest tasumata jätmise tõttu.

Võigemast jonni ei jäta ja lubas seadusparagrahvid põhjalikumalt läbi töötada, et uus avaldus koostada. Tema sõnul toetavad ta seisukohta kõik rendifirmad, kelle kontaktid ta leidis, ning nad on valmis ka uue pöördumise allkirjastama.