Tallinn ei suutnud kodaniku teabenõudele vastata

Ühissõidukite rada Narva maanteel. Foto: Liis Treimann

Ühissõidukite radade joonimine on nii mahukas ettevõtmine, et linnavalitsus ei suutnud täita kodaniku teabenõuet ega saata talle dokumenti, mille alusel linnatänavaid joonima hakati.

Linnakodanik Veiko Kuresson saatis juuli lõpus Tallinna linnavalitsusele teabenõude, soovides saada haldusakti, mille alusel muudeti kesklinnas Narva maanteel liikluskorraldust ja jooniti maha ühissõidukite rada. Ta teab, et tänavatel liikluskorralduse muutmiseks peab olema linnavalitsuse või transpordiameti korrektselt vormistatud otsus.

Linnakantselei saatis päringu edasi transpordiametile, kust saabus talle vastus alles nelja päeva möödudes. Dokumenti aga ei saadetud, selle asemel kirjutati pikk põhjendus, milliste uuringute ja projektidega on selgeks tehtud ühistranspordi eelistamise vajadus ning märgiti, et otsuse aluseks on 2001. aastal Tallinna linnavolikogus kehtestatud linna üldplaneering, millega saab tutvuda kohapeal.

Selline vastus Kuressoni ei rahuldanud ning ta kordas oma soovi saada tänava joonimise aluseks olevat dokumenti. «Kas mõni ametnik ärkas hommikul, ühes käes pintsel ja teises käes 2001. aastast pärinev arengukava? Sellisel viisil avalikku võimu teostada ei saa!» ütles Kuresson. «See peab olema põhjendatud, seadustele ja määrustele viidatud ja korrektselt vormistatud otsus,» selgitas Kuresson.

Seepeale keeldus transpordiamet teabenõude täitmisest põhjendusega, et neil sellist dokumenti elektroonselt ei ole. Seepeale esitas mees kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni

Kuresson ütles, et küsis haldusakti, et kontrollida selle õiguspärasust ja vajadusel otsus halduskohtusse kaevata. «Tänavatel liiklusradade vähendamisega piiratakse inimeste liikumisvabadust. Mul peab olema võimalus seda otsust halduskohtus vaidlustada, aga praegu ei saa ma seda teha, sest pole akti,» sõnas ta. Kohtus saaks linnavalitsus oma otsust põhjendada ja kui ta seda suudab, jääks see kehtima, vastasel korral saaks kohus otsuse õigusvastaseks kuulutada.

Ta imestas ka selle üle, et transpordiamet oma vastuses viitab 2001. aastal vastu võetud arengukavale. 11 aastaga on tänavate liikluspilt nii palju muutunud, et tõsiselt võetavaks argumendiks seda pidada ei saa.

Kuresson viitas põhiseaduse paragrahvile 44. Õigus avaliku võimu teostajalt saada koopia otsustest on antud selleks, et avalikkusel ehk tavakodanikel oleks võimalik avaliku võimu teostajate üle kontrolli teostada. «Sedasi ütleb aga linnavalitsus, et minge puu taha, me teeme, mis pähe tuleb!» pahandas mees.

Standard aluseks

Tallinna abilinnapea Taavi Aasalt ei õnnestunud Postimehel kommentaari saada. Kolmapäeval ütles ta linnavalitsuse pressikonverentsil, et joonised, millistel tänavatel ühissõidukirajad on maha joonitud, põhinevad uuringutel, mida on teinud Stratum.

Aas märkis, et elanike informeerimine bussiradade tulekust jäi hiljaks suvepuhkuste tõttu. «Juhtus see, et kui Signaalile, kes on tööde teostaja, olid täiendavate radade kaardid kätte antud, et sellised tööd ootavad ees, need tulevad, siis paraku oli puhkuste aeg, ei olnud sobivat ilmastikku, ja kohe kui ilmastik luba, Signaal töödega pihta hakkas.» Millal nimetatud kaardid valmisid ja millise otsusega need töösse anti, jättis ta aga mainimata.

Samuti viitas Aas, et ühistranspordiradade vajadusele viitavad standardid, siis Kuresson vaidles, et standard iseenesest õigust ei loo. «Lisaks, ühissõidukitele raja loomine ei tähenda ühe sõidukite raja äravõtmist,» märkis ta.

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand ütles, et kodaniku kaebus on menetluses ja enne selle lõppu kommenteerida ei saa. «Tavapäraselt teeme me päringu vastaspoolele, ootame seletust ning seejärel teeme otsuse.»