Euroraha eest tehtud õppereis Valgevenesse kinnitas: Eesti on ikkagi õigel teel

Kaks euroraha eest rajatud mänguväljakut Kõo külas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Maaelu arenguks mõeldud Leader-programmi raha eest on saanud reisida näiteks Indiasse joogakoolitusele, aga ka Valgevenesse - et saada teada, kuidas ei tohi tegutseda, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.

Alates 2009. aastast arendatakse Eestiski maaelu ja aidatakse põllumehi euroliidu Leader-toetuste abil. Programmi mõte on arendada maapiirkondi nii, et tegevust, tööd ja kasu saaksid kohalikud ettevõtted ja inimesed. Seejuures on ka otsustajateks kohalikud tegevusgrupid – kokku 26 –, mida juhivad samuti omakandiinimesed.

Ühest küljest jagatakse aastani 2014 välja 85,6 miljonit eurot bürokraatide sekkumiseta, teisalt toob otsustamise jõudmine PRIA keskkontorist külatanumale kaasa selliseidki tahtmisi, mis võtavad linnamehe kukalt kratsima.

Leaderi raha eest saab ju muretseda kõike alates toidunõudest ja lõpetades ehitustööde või reisimisega – piisab vaid tegevusgrupi heast hindest.

Enam kui 5000st avalikustatud Leader-toetuse taotlusest paarisaja puhul on teemaks igasugused õppereisid, olgu siis Walesi, Nuustakule, Hispaaniasse, Setumaale, ja miks mitte Valgevenesse või Indiasse.

Üldjuhul reisivad kohalikud aktivistid Euroopa Liidus, Räpina Inkubatsioonikeskus sai aga Peipsiveere Liidri tegevusgrupi otsusega Leader-meetmest 11 407 eurot, et korraldada mullu kevadel 35 ettevõtjale õppereis Valgevenesse. Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Küti sõnul oli eesmärk «õppida tundma just neid naabreid, kellega meil olid õndsal nõukogude ajal lähemad suhted».

Reis oli Küti sõnul kasulik. «Kui võtan kokku Valgevene reisi, siis oli see meie ettevõtjatele hea õppetund, kuidas ei saa elada,» lausus ta. «Lõpptulemus näitas seda, et oleme õigel teel. Ka selliseid kogemusi on meie ettevõtjatele vaja – et mitte teha lollusi,» selgitas Kütt.

Hiiumaal asuv osaühing Hioma tegeleb nii tõlketööde kui ka giiditeenustega, aga ka mõõdistamistööde, projekteerimise ja energiamärgiste väljastamisega. Kuid firma kodulehel on üks tühi link, mis peaks huvilise suunama jooga ja tervise maailma. Tänavu kevadel andis Hiidlaste Koostöökogu firmale 2235 eurot selleks, et Hioma juhi Mati Lepna abikaasa Alne Lepna saaks osta piletid India Chennai linna ja osaleda seal KHYF joogateraapia koolituse esimesel moodulil.

Erinev praktika

Alne Lepna sõnul tegeleb ta Hiiumaal jooga-treeningrühmade juhendamisega juba üle kümne aasta. «Esimene koolitusmoodul Indias kestis 21 päeva, aga muidu kestab see viis aastat, nii et see oli alles esimene moodul,» lausus Lepna. Ta lisas, et ei kavatse enam Leader-meetmest raha küsida. «Esimese aasta summad on lihtsalt nii suured­,» selgitas ta.

Silma paistab mõni tegevusgrupp, mis määrab endale usinasti õppereise. Lääne-Virumaa lõunaosa omavalitsuste Leader-programmi juhtiv MTÜ Paik on saanud tänavu 24 000 eurot selleks, et korraldada väikeettevõtjate koolitusreis Austriasse ja Põhja-Itaaliasse. 2010. aastal sai tegevusgrupp 23 000 eurot, et käia Hollandis, Belgias ja Taanis ringreisil «Uut ehisaianduses».

MTÜ Paik juhataja Aivar Niinemäe sõnul käis aiandusreisil 36 inimest. «Ehisaiandus on maakultuuri osa,» selgitas ta. «Oleme saanud sellelt reisilt mõtteid, kuidas peaks olema korraldatud külade heakord, kuidas korraldada kauni kodu konkursse ja mida arvestada maaelu haljastamisel.»

Tegevusgruppide praktika on reisimise vallas seega üsna erinev – nii näiteks polnud Põlvamaa Arenduskeskusel probleemi, et toetada kohaliku kultuuriseltsi reisi Austriasse rahvakultuurifestivalile 5000 euroga. Tartumaa Arendusselts leidis aga ligi 1000 eurot selleks, et MTÜ Võikar saaks minna Hollandisse omandama praktilisi teadmisi spargli kasvatamiseks. Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev käis samuti tutvumas Hollandi maastikukujundusega ja sai selleks üle 9000 euro.

Käiakse siiski ka palju lähemal. Põlvamaa Naha küla seltsing käis näiteks 5300- eurose toetusega õppereisil Läti Aluksne ja Gulbene vallas. MTÜ Setomaa Turism sai aga 3700 eurot, et käia ära sadakond kilomeetrit ülalpool Sibulateel. 3700-eurose reisiraha sisse mahtus ka õppereisi projektijuhtimise tasu.

Ise esitavad, ise hindavad

Tegevusgruppide hindajad on tegevusgrupi nimel esitatud projektide puhul kitsed kärneriks, sest nad ei pea end otsustamisest taandama – muidu poleks ju kedagi, kes hindaks.

Välisreiside puhul hoolitsetakse Niinemäe sõnul MTÜs Paik siiski selle eest, et reisil saaks osaleda võimalikult mitmekesine seltskond eri piirkondadest ja küladest.

Niinemäe sõnul on reisidel kaasas ka tegevusgrupi töötajad. «Meie tellime hotellid, meie broneerime kohad, meie tellime näitused ja meie käes on näitusepiletid – kuidas peaks see asi olema korraldatud ilma meieta,» küsis ta.

Ehisaiandusreisi 36 osalejast kolm olid Niinemäe sõnul juhatuse liikmed ja kaks tegevusgrupi töötajad. Ülejäänud olid kas ettevõtjad, valdade töötajad või külade esindajad. «Meil on igal reisil olnud kaasas ka paar-kolm inimest, kes käivad esimest korda välismaal,» lisas Niinemägi. «Oluline on ka nende inimeste maailma avardumine.»

Eesti panustab maaelu arengukava toetuste eelarvest Leader-meetmele koguni kümme protsenti ehk 85,6 miljonit eurot, seda aastatel 2007–2013. MTÜdele ja omavalitsusele maksab PRIA projektitoetust kuni 90 protsenti ja ettevõtjale kuni 60 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.