Küberrünnete korraldajaid ähvardab ELi vahistamismäärus

Foto: SCANPIX

Justiitsminister Rein Langi sõnul võib Eesti anda Venemaal küberrünnakute korraldamisega hoobelnud isikute suhtes välja Euroopa vahistamismääruse.

Lang ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab kontrollima neid andmeid viimastel päevadel Venemaal tehtud ülestunnistuste kohta Eesti-vastaste küberrünnakute korraldamisest.

«Me võime välja anda Euroopa vahistamismääruse. Tegemist ei ole just lihtrahva hulka kuuluvate inimestega Venemaal ja eks neil ka tekib vahepeal huvi sõita näiteks Küprosele turismireisile. Siis seal saab nad vahistada,» ütles Lang.

Lang ei soovinud kommenteerida, kui tõenäoline on küberrünnakute korraldamisega hoobelnud isikute suhtes Euroopa vahistamismääruse väljaandmine.

Justiitsminister rõhutas, et küberrünnakute korraldamine on karistatav ka Venemaal kehtivate seaduste alusel. Langi sõnul on prokuratuur öelnud, et uut õigusabipalvet seoses küberrünnakutega ei ole kavas Venemaale esitada ning selleks ei ole ka mingit vajadust. «Aga me kindlasti meenutame Venemaale, et õigusabipalve on endiselt jõus,» lausus Lang.

Peaminister Andrus Ansip märkis, et ei ole mingit põhjust arvata, nagu olnuks 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnakute taga asjaarmastajad.

«Need rünnakud olid erinevatel aegadel erineva iseloomuga. Alguses oli küll võimalik mingisugust spontaansust täheldada, kuid tipphetkedel oli see väga koordineeritud tegevus,» sõnas peaminister.

Tema sõnul oli tegemist paarikümnest tuhandest arvutist lähtuva väga koordineeritud rünnakuga, millega asjaarmastaja hakkama ei saa.

Riigiprokuratuuri esindaja ütles kolmapäeval, et Eesti ei pea otstarbekaks esitada Venemaale uuesti õigusabitaotlust küberrünnakute uurimisel.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ütles BNSile, et Eesti esitas 2007. aastal Venemaale korrektselt ja standardselt vormistatud õigusabitaotluse, mis sisaldas konkreetseid IP-aadresse ja viiteid foorumikasutajatele, kelle tuvastamiseks Venemaalt abi paluti.

Venemaa keeldus toona osutamast õigusabi küberrünnakute uurimisel. Riigiprokuratuur ei pea õigusabipalve uuesti esitamist otstarbekaks, kuna Venemaa deklareeris selgelt oma seisukoha. Mäesalu lisas, et kriminaalasi on jätkuvalt riigiprokuratuuri menetluses.

Ajaleht Financial Times kirjutas kolmapäeval, et kremlimeelne noorteliikumine Naši võttis vastutuse 2007. aasta aprillis Eesti vastu suunatud küberrünnakute eest. Naši komissar Konstantin Goloskokov tunnistas ajalehele, et küberrünnakute taga seisab tema koos mõnede kaaslastega. Esmakordelt tunnistas ta oma seotust rünnakutega juba 2007. aasta mais, kui teatas, et tegi seda Moldova Transnistriast.

Samuti väitis hiljuti Venemaa riigiduuma saadik Sergei Markov, et küberrünnakud korraldas tema assistent, viibides sel ajal ühes «tunnustamata vabariigis». Võimuerakonda Ühtne Venemaa kuuluv Markov teatas, et tema assistent ründas Eesti internetilehti omal algatusel.

Eesti küberturbe asjatundjate kinnitusel rünnati 2007. aasta kevadel Eesti internetilehekülgi ja servereid 178 erinevast riigist võimsusega 100 megabaiti kuni 40 gigabaiti sekundis.

Goloskokov teatas agentuurile Interfax, et Eestil pole mingit alust tema kinnipidamist taotleda.

Goloskokov meenutas, et tema suhtes alustati menetlus juba 2008. aasta jaanuaris ning kohtumisel kaitsepolitsei ametnikuga andis ta enda hinnangul piisava seletuse. «Siis lasti mind vabaks ning menetlus lõpetati,» lisas mees. «Mind ei otsi keegi taga.»

Samas lubas aktivist, et jätkab ka edaspidi neti kasutamist protestiaktsioonide korraldamiseks.