/nginx/o/2009/03/12/147761t1h6c0a.jpg)
Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik ütles, et Indrek Neivelti välja käidud idee pensioni suuruse sidumisest laste arvuga ei erine printsiibis ka 1997. aastal heaks kiidetud pensionireformi alustes olnud ettepanekust, mis jäi aga pensionireformist lõpuks siiski välja.
«Tundub, et Neivelti mõte oli sarnane sellele, mis 12 aastat tagasi arutlusel oli, aga tookord valitsuses konsensust ei saavutanud. Ilmselt tundus see idee siis liiga revolutsiooniline ja uus,» ütles tollases reformikomisjonis olnud Leppik.
«Tookord oli ettepanek rakendada seda põhimõtet alates aastast 2020. ehk üleminekuperioodi järel, et jätta aega pensioni kogumiseks lastetutele,» lisas ta.
Leppik lisas, et ka 2006. aastal analüüsiti rahvastikuministri büroo tellimusel laste arvu mõju pensionile, kus muuhulgas pakuti välja ka võimalikke meetodeid, kuidas oleks põhimõtteliselt võimalik rakendada Eesti pensionisüsteemis pensioni ja laste arvu vahelist seost. Ka siis ei jõudnud idee tõsisemate aruteludeni.
«Ma arvan, et see ettepanek on vähemalt väärt tõsist arutelu, mida paraku ei ole siiani toimunud. Seetõttu on hea, et Neivelt selle idee välja käis,» ütles Leppik.
Indrek Neivelt käis idee siduda riikliku pensioni suurus üles kasvatatud laste arvuga ja sellega, kas need lapsed töötavad Eestis või välismaal, rahandusministeeriumis toimunud majandusliidrite arutelul Eesti sotsiaalkindlustuse tulevikust. Nimelt toodi seal välja, et juba aastal 2025 ületavad haigekassa väljaminekud tulusid ning riik satuks suurde hätta, kirjutas Eesti Ekspress.
Neivelti ettepanek pensioni suuruse sidumist laste arvuga kandis lihtsat ideed - mida rohkem on ühes põlvkonnas tööinimesi, seda kergem on riigil nende maksude arvelt vanemat põlvkonda ülal pidada.
Samas tõdes Leppik, et ei tea ühtegi riiki, kelle pensionisüsteem toimiks päris sellistel põhimõtetel, nagu Neivelt pakkus. «Pension ei saakski ainult laste arvust sõltuda, kuid see võiks olla üks oluline, senisest olulisem tegur. See ei väida seda, et pensioni suurus ei peaks sõltuma teistest komponentidest, sealhulgas palga suurusest,» leidis Leppik.
Lapsed mõjuvad praegu pensionile negatiivselt
Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles Neivelti idee peale, et ka praegune pensionisüsteem arvestab laste arvuga - nimelt arvestatakse pensionisaajale kaks täiendavat staažiaastat iga lapse eest, keda ta on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud.
Leppik märkis, et paraku on praegu see seos aga negatiivne - arvutused toovad välja, et suurem laste arv toob kaasa väiksema pensioni. Pärast 1999. aastat maksab riik väikelapse kasvatamise perioodi eest lihtsalt nii väikest sotsiaalmaksu. «Mida kauem on vanem olnud laste tõttu tööturult eemal, seda väiksem on riiklik pension võrreldes nendega, kes on kogu karjääri töötanud,» kinnitas ta.