/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/08/08/1260882t1h851f.jpg)
Kuna koolide tervisekaitsenõuded kehtestanud sotsiaalministri määrus aegus juba poolteist aastat tagasi, on omavalitsused praegu valiku ees, milliste nõuete järgi oma koolide klassid 1. septembriks komplekteerida võib.
Koolid on õppeaasta eel endiselt kehtivate tervisekaitsenõueteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks dilemma ees seisjaid on Viimsi vallavalitsus, kelle ülalpidamisel on umbes 170 õpilasega Püünsi kool. Rahvarohkele omavalitsusele omaselt on kooli esimestesse klassidesse suur tung, ent põrandapinda selleks napib.
Vallavalitsus avastas seadusesätteid uurides, et kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubaks klassi võtta maksimaalselt 24 õpilast. Kehtivuse kaotanud tervisekaitsenõuete määrus seadis aga lisakriteeriumi, et iga õpilase kohta peab klassis olema vähemalt 1,7 ruutmeetrit pinda, mille alusel saaks Püünsis ühte klassi võtta vaid keskmiselt 18 õpilast.
Sotsiaalministeerium viitas oma vastuses Postimehele, et omavalitsus võiks seni, kuni valmib juba üle aasta koostamisjärgus olev uus määrus, lähtuda varasematest tervisekaitsenõuetest. Omavalitsus eelistaks aga teist varianti.
Ministeeriumide suutmatus
Viimsi abivallavanem Jan Trei põhjendas, et seaduses ette nähtud tervisekaitsemääruse uuendamine veninud liiga kaua ja otsused klassikomplektide kohta tuleb ära teha. «Ei saa olla, et ühel päeval õppeaasta keskel riik kehtestab omavalitsustele karmid nõuded ja enam ei saa selliselt klassikomplekte mehitada,» leidis Trei.
Kui aga põrandapinna kriteeriumit arvestada, ohustaks osa Viimsi lapsi koolist väljajäämine. Liiatigi satuks omavalitsus seadusevastasesse olukorda, kus ta pole võimeline kõigile oma lastele õppekohta tagama. «Kui võtta igal aastal klassi neli last vähem, siis kas me peaksime hakkama Viimsis koolide juurdeehitamisele mõtlema? Siis jääb meil aastas umbes 40 last ukse taha, sest meil on sel aastal võimalik avada ainult 10 esimest klassi. See kõik on olukorras, kus kooliaasta juba algab.»
Pikisilmi oodatav määrus venib seetõttu, et selle sätted ajasid vaidlema sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi. Viimane võitles veel mullu sügisel määruse liigse karmuse vastu - pole mõtet esitada tingimusi, mida enamik koole täita ei suuda.
«Pikalt arutati koolidele kehtima hakkava õpperuumi pindala nõude üle, mis omakorda raskendas määruse kulude analüüsi tegemist,» põhjendas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Gerli Sonne, kelle sõnul on ministeeriumi poole pöördunud ka mitmed teised omavalitsused.
Nüüdseks on määruse eelnõu saadetud teist korda kooskõlastusringile, mille tähtaeg kukub reedel. Trei kartus määruse jõustumisest õppeaasta keskel saab ilmselt teoks, sest lähinädalail saadetakse eelnõu Euroopa Komisjonile, pärast mida on määruse jõustumise ooteaeg veel kuni 180 päeva.
Suured kulud tervise nimel
Määrus tõotab Viimsi vallale ja teistelegi omavalitsustele muutusi. Senise 1,7 ruutmeetri asemel peab iga õpilase kohta olema põhikooli klassis kaks ruutmeetrit põrandapinda. Koostajate arvestuste kohaselt on Eestis ainult kuuel põhikoolil õpperuumi pindala õpilase kohta sellest väiksem, mistõttu nõue olulisi kulusid ei too – lastel on võimalik õppida ka teistes koolides.
Küll aga tuleb ümber ehitada need olemasolevad koolid, mis ei vasta uutele lubatud radooni- ja gammakiirguse sisalduse nõuetele ning õpperuumide järelkõlakestvuse ja heliisolatsiooninõuetele. 561 koolist ei ole piisavalt helikindlad pooled, ventilatsiooninõuetele ei vasta 68 protsenti ning radoonikaitset vajab 14 kooli. Ümberehitusele kulub hinnanguliselt üle 73 miljoni euro.
Koolid peavad olema ümber ehitatud hiljemalt 2030. aastaks.