ESMi vastased kõnelesid poolteist tundi

ESMi rahvahääletusele panekut nõudnud rahvakoosolek riigikogu ees Foto: Toomas Huik

Riigikogu ees kella 10 ajal vihmasajus alanud rahvakoosolekul nõudsid kodanikud valjuhäälselt Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) rahvahääletusele panekut ja pidasid innustunult kõnesid.

Enne riigikogu erakorralist istungit peetud rahvakoosolekule oli kogunenud umbes 50-60 inimest. Kogunemise korraldas rahvaliikumine ESM Rahvahääletusele ning üritust juhtis kohapeal Üllar Luup.

Mati Väärtnõu Eesti Klubi liige ja «ESM rahvahääletusele!» meeleavalduse korraldaja rõhutas oma pikemas kõnes vastuseisu valitsusele ning lootust riigikogu saadikute iseseisvale mõtlemisele.

«Eesti Valitsus on läinud eesti rahvaga vastandumise teele. Võetavate kohustuste näol ESMis ja varemalt juba EFSFis on valitsus valmis loovutama 4,3 miljardit eurot ehk 67 miljardit krooni. See summa on suurem kui 2006nda aasta riigieelarve kokku!,» sõnas ta.

Väärtnõu luges oma kõnes üles mitmed väited, mida valitsusliikmed ja teised poliitikud on ESMi kohta kasutanud, kuid mis on hiljem valedeks osutunud. Ta tõi välja ka põhjendusi, miks meeleavalduse korraldajate meelest on ESM nii Eesti põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus ning miks seda ei tohiks ratifitseerida.

«Siiani on Jürgen Ligi ja Andrus Ansip teatanud õpetajatele ja päästjatele, et meie laenu ei võta. Nüüd ollakse valmis laenu võtma teiste riikide elanike heaolutaseme säilitamiseks! Selline käitumine ei ole riigimehelik,» rääkis Väärtnõu.

Iseseisvuspartei liikme Sven Kivisildnikuga võtsid miitingu korraldajad ühendust telefoni teel. «Arutada pole siin midagi, arutada saab ainult mõistlikke asju, mitte seda kui sulle kirvega pähe tahetakse virutada» sõnas ta ning võrdles ESMiga liitumist pea ahju pistmise, kaevu hüppamise või laste neerude doonororganiteks müümisega.

Sellele sõnavõtule vastas rahvas aplausiga. «Meil on veel päris mitu mõistlikku inimest alles, ärge siis kohe veel Toompead põlema pange, eks ta läheb ajapikku ise,» lisas ta. Ta võrdles ESMiga liitumist idiootide ja kurjategijate käitumisega, keda esimesi ei saa aidata ja teisi ei tohi aidata, kuna sellega muututaks kaasosaliseks.

Üllar Luup rääkis, et teda kutsusid miitingut juhtima selle korraldajad. «Olen nii õhtujuhtide liidus kui ka mitmes kodanikuühenduses ja eks nende kaudu mind kutsuti,» lausus ta. Luup lisas, et miitingud ja meeleavaldused ei pea olema hallid ja igavad ning üritust juhtides püüdis ta seda rahvalikumaks ja atraktiivsemaks muuta.

Luup pooldab ka ise ESMi rahvahääletusele panemist, kuna sellega kaasnevaid kohustusi võib pidada laenu käendamiseks ning sel juhul on inimestel vaja täielikku infot ja kaasamõtlemist mitte vaid valitsuse lubadusi ja juhiseid. Ta rääkis ka miitingul loo isiklikust kogemusest, kuidas sõbra Big pangast võetud 10 000 kroonise laenu käendamine lõppes omast taskust 60 000 tasumisega.

Lisaks neile kõnelesid ESM-i rahvahääletusele panekust Olev Tinn Eestimaa Roheliste Erakonnast, Peeter Võsu Eesti Kristlike Demokraatide erakonnast, Vello Leito Eesti Iseseisvusparteist, Rein Koch Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogust, Paul Tammert Eesti Ühistegeliste Liidust ning Henn Leetna Kristiine Üürnike Ühendusest.

Rahvas kuulas, saju eest kaitsmiseks pea kohal vihmavarjud või kapuutsid.

Kaasa võetud plakatitest suurim kuulutas: «Demokraatia lõppvaatus», veel hoiatati, et «ESM viib rahvalt leiva», «ESMi läbisuruja kukub valimistel läbi», «ESMi maaletoojaid tabab rahva needus», «Eesti Sõltumatuse Manala», «Aitame ESM rahaga hoopis Eestit», «Ei tule pennigi tagasi», mitmed nõudsid ESMi rahvahääletusele panemist.

Paar korda skandeeriti ka valjult: «ESM rahvahääletusele!», et see oleks kuulda ka lossi kogunevatele rahvasaadikutele. Vahepeal lasti plakatitega inimesi ükshaaval poodiumile ja hüüti üheskoos sealset teksti.

Kell 11 algas parlamendi suures saalis erakorraline istung, millel arutati valitsuse algatatud eelnõu Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimiseks. Selle muudatusega lisatakse Euroopa Liidu toimimise lepingusse lõige, mille kohaselt võivad euroala liikmesriigid luua stabiilsusmehhanismi.

Rahvakoosolek tähistas istungi algust Tõnis Mäe lauluga «Koit». Vahepeal kõlas makilt veel «Isamaa ilu hoieldes», meeleavaldus lõppes lauluga «Jää vabaks, Eesti meri» kell 11.40.