Olin negatiivne, kuni sain jalad maha

Londoni olümpiamängudel Eestile esimese medali toonud Heiki Nabi rõõmsalt hõbedast autasu demonstreerimas. Foto: Liis Treimann

Aastatega tasakaalukamaks ja analüüsivamaks muutunud kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi tundis karjääri teisest medalist suurt kergendust.
 

Medalivõidu järel vaid mõne tunni magada saanud Heiki Nabi näost peegeldub väsimus, kuid ka siiras rõõm.

Nabi pidi Londoni olümpial kreeka-rooma maadluse raskekaalu finaalis tunnistama tugeva kuubalase Mijain Lopez Nunezi paremust, kuid see ei kahandanud rõõmu medalivõidu üle.
«Mul on olnud hästi palju ebaõnne, näiteks kaks Euroopa meistrivõistluste medalit on mul kohtunike pärast kaduma läinud, korra võeti minult finaalipääs ja korra koht pronksimatšis. Aga nüüd sain suurimal spordivõistlusel medali,» õhkab Nabi.

Pärast maadlushallis peetud medalitseremooniat põikas kuus aastat tagasi poolraskekaalus MM-kulla võitnud Nabi korraks olümpiakülast läbi ning siirdus siis Londoni kesklinnas asuvasse eestlaste kogunemispaika, pubisse nimega Red Lions, kus teda ootas sadakond kaasmaalast. Puhkama pääses Nabi alles hommikutundidel.

Heiki Nabi, võtsid ööseks ikka medali kaelast ära?

Jaa, see on ju nii raske, õhtul oli niigi päris pikalt kaelas. Panin ööseks, õigemini paariks-kolmeks tunniks, mis ma magada sain, voodi kõrvale kapi peale. Ärkasin selle lühikese une jooksul väga tihti üles, ärev uni oli, ei saanud üldse magada. Nüüd on nagu midagi suurt ära tehtud, aga ma ei oska veel endas sellest aru saada. Hea tunne on kindlasti, kuigi olen väsinud.

Sulle pole siis medalivõit veel päris kohale jõudnud?

Järjest rohkem hakkab jõudma. Organismi kurnatus hoiab mind natuke zombi-olekus. Mõtlen palju, et tahaks välja puhata, aga pole veel saanud, ja siis mõtlen, et küll jõuab – medal on võidetud. Ma pole enam harjunud nii lühikese unega, kuid ärevus medalivõidust oli nii suur, et keha ei suutnud suurest väsimusest hoolimata magama jääda.

Mis nüüd teisiti oli, et sul õnnestus pärast pikka ebaedu kuueaastase vaheaja järel tiitlivõistluselt medal saada?

Kindlasti on muutunud see, et olen rohkem enesetunnet kuulanud, just selle koha pealt, millist treeningut ma teha tahan, mida rohkem, mida vähem. Tihti pole vaja väga palju teha, vahel on just rohkem tarvis tagasi tõmmata. Just enesetunde mõistmine on see, mida olen rohkem avastanud.