/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/08/07/1258944t1h308b.jpg)
Piirivalvurite ja politseinike tööülesanded on üha sarnasemaks muutunud, mistõttu kattub suuresti ka nende ettevalmistus ning on loogiline nende tihe koostöö, leidis Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Aivar Toompere.
Toompere: piirivalvuri amet on pidevas muutumises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toompere selgitas, et kui varem õpetati kutseõppes piirivalvuritele ainult piirivalvealaseid teadmisi, siis pärast ühendameti loomist on õppekava ühtlustatud ning tulevastele piirivalvuritele antakse lisaks piirivalvekompetentsidele vähesel määral ka politseilisi teadmisi. «Õpe on läinud kõigile natuke mahukamaks. Politseinikud saavad ka piirivalvealaseid teadmisi,» sõnas Toompere.
«Märkasime õppekavade liitmisel, et politseiniku ja piirivalvuri ettevalmistuses on nii palju ühist - alates füüsilisest ettevalmistusest, enesekaitsest, dokumentide ja liiklusvahendite kontrollist kuni kriminalistikani. Politseinikele ei õpetata rohelise piiri valvamist ja piirivalvurile näiteks sündmuskoha vaatlust korteris,» tõi ta välja väikseid erinevusi.
Toompere ütles, et ametnike töö ja ettevalmistuse selline ühtlustamine annab eriti suurt efekti väikestes kohtades. Ta tõi näiteks ühe Ruhnu saare piirivalvuriga peetud vestlusest, kus selgus, et viimase aasta jooksul polnud ametnik pidanud kordagi pidanud väljastpoolt Schengeni piiri saabunud laeval dokumente kontrollima. «Aga kui küsisin, mis on suurim probleem suvekuudel saarel, oli vastus: alkoholijoobes turistid ja sõidukijuhid. Aga see ongi politseiline funktsioon, mida täna on ka piirivalvur õigustatud täitma,» rääkis ta.
Nii leidis Toompere, et ametite liitmine oli õige otsus, aga tema hinnangul on praeguse nurina põhjus, et seda tehti kiirustades. «Oleks pidanud inimesi rohkem moraalselt ette valmistama, altpoolt tulevaid ideesid rohkem ära kasutama, mitte ainult ülevalt ütlema, kuidas tegema hakkame.»
Sama kehtib ka nüüdse kordonite liitmise puhul. «Inimestele saanuks selgitada, et pole mõtet terve vahetuse aja, 24 tundi, oodata laeva, kui on teada, et seda ei tule, sest väljastpoolt Schengenit tulevate laevade saabumisaeg on ju ammu ette teada. Sel ajal saavad ametnikud teha muud tööd. Selleks ei pea tervet kordonit hoidma, et üksikuid laevu kontrollida. Ma arvan, et sellest oleks pidanud alustama.»
Toompere ei mõistnud ka seda, miks piirivalvurid end uues ühendametis justkui teisejärgulisena tunnevad. «Minu jaoks on piirivalveametnikud väga austusväärsed inimesed. Minu arust on kõik vormikandjate üksused – sisejulgeolek, kaitsejõud, justkui üks suur pere. Ma ei tunneta vahet,» leidis koolijuht, et piirivalvuri amet on ikka veel au sees.
Samas kui politsei- ja piirivalvekolledži üheaastasse kutseõppesse vastuvõtul saadi politseiametnike 25-kohane õpperühm täis, siis piirivalvurite rühma veel täis pole saadud, selleks kestab praegu järelkonkurss. Sellegipoolest ei saa politsei- ja piirivalvekolledži direktori hinnangul öelda, et piirivalvuriks soovijaid napib. «Huvi kolledži vastu on ikka väga suur, noored käivad avatud uste päeval tutvumas, töövarjudeks, ka kõik õpperühmad oleme alati täis saanud.»
Kolmeaastases kõrgharidusõppes alustatakse ühise õppekavaga ning viimasel aastal toimub spetsialiseerumine ka korrakaitse, piirivalve või kriminaalpolitsei suunale. Sinna oli tänavu konkurss isegi enam kui 6 soovijat kohale.