/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/08/06/1256132t1h6719.jpg)
Vene blogija Maksim Jefimov, keda kodumaal ootab kriminaalvastutus Vene õigeusukirikut puudutavate publikatsioonide eest, palus Eestist poliitilist varjupaika, vahendas Interfax esmaspäeval inimõigusühenduse Agora teadet.
Vene meedia: blogija palus Eestilt varjupaika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mihhail Jefimov pöördus Eesti politsei- ja piirivalveametisse palvega anda talle ajutine poliitiline varjupaik. Ta teatas meile sellest täna [esmaspäeval],» selgitas Agora, kes esindab blogija huve tema suhtes algatatud kriminaalasjas.
«Eesti liitus 1997. aastal 1951. aastast pärineva Genfi konventsiooniga põgenike staatusest ning selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Ma sain varjupaika taotleva inimese isikutunnistuse,» tsiteeris ühendus Jefimovi teadet.
Vene võimud alustasid Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust juurdlusosakonna juhi 7. märtsi raporti alusel, teda kahtlustatakse «vihavaenu või vaenu õhutamises, samuti rühma isikute väärikuse alandamises religiooni suhtumise tunnuste alusel», teatas Interfax.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) staatuse määratlemise büroo juhataja Ellen Lebedeva sõnul, ei avalda PPA varjupaigataotlejate andmeid, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja seda ei luba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mille kohaselt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Varjupaiga taotlemine toimub kas enne riiki sisenemist ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril või Eestis viibides politsei- ja piirivaleameti kaudu. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on Eesti riigil õigus otsustada varjupaigataotluse rahuldamine või rahuldamisest keeldumine 6 kuu jooksul. Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid.
Juhul, kui varjupaigataotlus rahuldatakse, antakse varjupaika taotlenud isikule pagulase staatus, millega kaasneb Eesti elamisluba tähtajaga 3 aastat.