/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2012/08/05/1254038t1h3646.jpg)
Riigikogu asespiiker Laine Randjärv on prominentsemaid poliittegelasi, kes loodab tänavu kaitsta doktorikraadi. Juunis nägi Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu aga Randjärve töös veel piisavalt arenguruumi.
Randjärv rühib doktorikraadi poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikute doktoritööd on muutumas aina suuremaks meediaaineseks kõikjal maailmas ja sestap jälgib ka Postimees Randjärve töö käekäiku.
5. juunil olid nõukogu liikmed doktoriväitekirja suhtes üsna kriitilised ja leidsid, et see ei ole küps välisretsensentidele saatmiseks. Randjärve töö kannab pealkirja «Loovisiksuse roll sotsiaalpoliitilistes protsessides Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe loometegevuse analüüsi põhjal ajavahemikus 1940–1980».
Kuuest nõukogu liikmest viis avaldasid selget veendumust, et tööd ei tohi veel kaitsmisele suunata, üks aga jäi kõhklevale seisukohale. Doktoritöö kaitsmisele jõudmine tähendab üldjuhul ka doktorikraadi saamist.
Rutiinselt karmid
Ajaloo ja arheoloogia instituudi juhatajat Aivar Kriiskat häiris töö emotsionaalne ja mitteakadeemiline stiil. Üldiselt leidsid professorid üsna üksmeelselt, et Randjärve doktoritööl on selge potentsiaal. «Autor on kahtlemata võimekas, kuid tunda annab akadeemilise kirjutamise kogemuse nappus,» arvas Anti Selart nõukogus.
Lisaks emotsionaalsusele heitsid professorid Randjärve tööle ette puudusi süsteemsuse osas. «Laine Randjärve esitatud käsikirjal on potentsiaali olla heaks kultuurilooliseks uurimuseks, kuid doktori väitekirjana vajaks see veel nii sisulist, keelelist kui ka vormilist toimetamist, et kaitsmisprotseduuriga jätkata,» teatas Marten Seppel.
Ta soovitas toimetada üle ka käsikirja sõnastus, mis olevat ülekoormatud, ebatäpne ja pidevate mõttekordustega.
Kriiska kinnitas, et doktoriväitekirjade tagasisuunamine täiendamiseks on instituudis täiesti rutiinne praktika.
«Meie hinnang ei olnud sugugi hävitav, see oli üpris tavaline,» lausus Kriiska. «Peame latti kõrgel hoidma.»
Randjärve töö annab Kriiska kinnitusel vaadeldavale ajajärgule ühe uue vaatenurga. «Ma ei tahaks seda vaatenurka mingil juhul alahinnata – pigem on see äge,» kiitis ta.
Randjärve enda sõnul ei üllatanud teda instituudi nõukogu hinnangud valmivale väitekirjale. «Tegemist on tavapärase praktikaga ja ootasin märkusi, et töö protsessiga edasi minna,» märkis Randjärv. «Tööd võib pidada lõpetatuks siis, kui see on saadetud küljendusse ja pannakse enne kaitsmist tutvumiseks internetti ja raamatukokku,» lisas ta.
Randjärve sõnul pärineb tema doktoritöö teema 1989. aastast, mil ta kaitses ülikooli diplomitöö. «Teema valik tulenes minu kätte sattunud rariteetsest ja seni teaduskäibes avaldamata allikmaterjalist,» selgitas ta. Randjärv plaanib esitada täiendatud ja parandatud töö instituudi nõukogule uueks hindamiseks sügisel.
Juhendaja Aadu Must
Reformierakondlase Randjärve doktoritöö juhendajaks on muide keskerakondlasest ajalooteadlane Aadu Must.
Must kinnitas telefonivestluses, et teadus saab jagu inimeste poliitilisest kuuluvusest ja ilmavaatelistest erimeelsustest. «Olen nautinud seda juhendamist mitmel põhjusel – edasiminek on silmanähtav, ja loomulikult võlus teemavalik mind ka isiklikel põhjustel,» rääkis Must.
«Minu ema oli üle 30 aasta koorijuht,» selgitas Must, miks talle teema nii väga korda läheb. «Ja see on see koht, kus me vaatamata erakondlikele või mistahes muudele barjääridele hakkasime kiiresti rääkima ühte ja sama keelt.»
Musta hinnangul jõuab Randjärve töö kaitsmisele veel tänavu. «Töö on teinud valmimise käigus läbi tohutu arengu ja olen veendunud, et sellest tuleb huvitav töö, mis pakub huvi palju laiemale ringile kui kitsas professionaalsete ajaloolaste seltskond,» jagas juhendaja kiidusõnu.