Lisaks avalikes kohtades suitsetamise piiramisele on sotsiaalministeeriumi töörühma laual ka ettepanekud, kuidas vähendada kauplustes tubakatoodete kättesaadavust ja reklaami.
Tubakapiirangud võivad laieneda ka kauplustesse
Mullu novembris tööd alustanud töörühm on seni kirja pannud kümneid ettepanekuid, mida tubakapoliitika karmistamiseks teha. Muuhulgas on töörühm leidnud, et riigi-, haridus- ja tervishoiuasutustes ei peaks olema tubaka tarvitamiseks mõeldud ruume.
Samuti on arutatud spetsiaalsete suitsetamisruumide või -alade järk-järgulist kaotamist ka teistes asutustes, misjärel jääks suitsetamine lubatuks ainult õues. Alternatiivina on jutuks olnud võimalus tõsta märgatavalt suitsetamisruumidele esitatavaid ventilatsiooninõudeid, mis muudaks nende ehitamise paljudele liiga kalliks.
Avalikes kohtades suitsetamise piiramise kõrval on arutatud ka kauplustes tubakatoodete väljapaneku ja reklaami keelamist, leides, et praegu on sigarettide ja muude toodete väljapanekud muutunud müügikohtades sisuliselt reklaamiks. Muudatus tähendaks, et müügikohtades ei tohiks kasutada kaubamärke ja ka tubakatooted ise ei tohiks olla enam nähtaval.
Sotsiaalministeeriumi andmetel kehtib samalaadne keeld näiteks Iirimaal, aga ka Kanadas, kus see on noorte suitsetajate hulka pisut vähendanud. Ideest lubada tubakatooteid müüa ainult eraldi kassas või müügiletis on töögrupp samas loobunud.
Kui praegu kasutatakse pakenditel kirjalikke hoiatusi nagu «Suitsetamine võib tappa», siis töörühm on teinud ettepaneku võtta nende kõrval kasutusele paljudes teistes riikides kasutatavad pilthoiatused, mis peaksid olema tekstihoiatustest mõjusamad ja tõstma inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikust mõjust.
Laste ja noorte kaitsmiseks on töörühm välja pakkunud mõtte keelata vanilje-, maasika- ja šokolaadimaitselised või muud maitsestatud tubakatooted, mida uuringute järgi eelistavad just eelkõige nooremad inimesed.
Samas kaalutakse ka suitsuvabade tubakatoodete ja nikotiini sisaldavate alternatiivtoodete turustamise keelamist ning kõigi muude suitsetatavate, kuid tubakat mitte sisaldavate toodete võrdsustamist tubakatoodetega. Viimasel juhul hakkaksid näiteks e-sigarettidele kehtima samasugused reklaami-, müügi- ja muud piirangud nagu tavalistele sigarettidele. Lisaks on töögrupis arutatud, kas tubakatoodetega koos võiksid müügil olla ka suitsetamisest loobumist soodustavad käsimüügiravimid.
Samuti on töörühm pidanud vajalikuks parandada ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavust. Eestis on hinnanguliselt 235 000 suitsetajat, samas kui suitsetamisest loobumise nõustamiskabinette on ainult 20 ja needki töötavad vaid piiratud ajal paar päeva nädalas. Veel kaalutakse internetipõhise nõustamisteenuse väljaarendamist, ühtse nõustamistelefoni loomist ning võimalust, et kui tööandja tellib töötajatele nõustamisteenust, vabastataks see erisoodustusmaksust.
Hinna- ja maksupoliitika osas on jutuks olnud salakaubanduse vastu võitlemise protokolliga ühinemine ning salakaubandusega võitlemise olulisus maksu- ja tolliameti töös. Samuti on leitud, et tubakatoodete hinda tõstvate meetmete rakendamisel tuleb saamaegselt suunata lisavahendeid salaturu vastu võitlemisse, et vältida salaturu osakaalu kasvamist. Arutlusel on olnud ka näiteks sigarettide ja käsitsi keeratava tubaka maksumäärade erinevuse vähendamine.
Praeguseks kirja pandud ettepanekud on siiski esialgsed, kuna riikliku tubakapoliitika kontseptsiooni ehk niinimetatud rohelise raamatu koostamise lõpetab eri ametkondade esindajatest koosnev töörühm alles septembri lõpuks.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonda juhtiv Katrin Karolin rõhutas, et tubaka tarbimise ning tervise- ja majanduskahju vähendamiseks tuleb eri meetmeid rakendada terviklikult, nii et kaetud oleksid kõik valdkonnad: kättesaadavus, maksu- ja hinnapoliitika, suitsetamine avalikes kohtades, reklaam ja müügiedendus, alternatiivtooted, teavitus, ravi, nõustamisteenused ning seire. «Loetelu võimalikest meetmetest on mahukas ja nende kohta eraldi selgitused ning põhjendused ongi sügiseks valmiva rohelise raamatu sisu,» ütles ta.
Pärast ettepanekute formuleerimist arutab töörühma välja pakutut valitsus ning alles seejärel hakkab sotsiaalministeerium järgmisel aastal ette valmistama vastavaid seadusemuudatusi. Tubakapoliitika ülevaatamise kohustuse pani sotsiaalministeeriumile valitsuse tegevusprogramm.