Männiku järve äärde tuleb Nõmme supelrand

Kuna Nõmme elanikud käivad suvisel ajal massiliselt Männiku karjääride ujumas, siis plaanib linnaosavalitsus sinna ametliku supelranna rajada.

Nimelt jäävad Männiku tee kõrval asuvate Männiku järve ja Väikejärve linnapoolsed otsad Nõmme linnaosa territooriumile. «Nõmme inimesed käivad nagunii karjäärides ujumas ja AS Silikaat, kes seal oma riikliku tähtsusega maardla-alal kaevandab, ei suuda seda tagada, et seal ei ujutaks. Nii mõtlesime, et võiks sinna korraliku ja turvalise ujumiskoha teha,» rääkis Nõmme linnaosavanem Erki Korp.

«Männiku järve ja Väikejärve kallas on riigimaa ja seda haldab keskkonnaministeerium, kes on väljastanud Silikaadile kaevandamisload. Männiku järve juures on niinimetatud passiivvaru, kus praegu ei kaevandata, ja mida võiks puhkealana kasutada,» lisas ta.

Teema võeti üles juuni lõpul Nõmme Ettevõtjate Mõttekoja kogunemisel. Seejärel toetas mõtet Nõmme Koduloohuviliste Koda ning koos linnaosavalitsusega saadeti sellekohane kiri keskkonnaministrile. «Kuna see on kindlasti ka Nõmme elanike huvi, siis pöördusime veel viie ministri poole, kes on Nõmme elanikud. Need on siis välisminister Urmas Paet, sotsiaalminister Hanno Pevkur, kaitseminister Urmas Reinsalu, regionaalminister Siim Kiisler ja majandusminister Juhan Parts. Tänaseks on vastanud Paet ja Parts, kes leidsid, et selle asjaga peab kindlasti tegelema,» rääkis Korp.

Linnaosa ametnikud kohtusid eelmisel nädalal ka keskkonnaministeeriumi esindajaga, kelle sõnul võivad nad oma taotlusele positiivset vastust loota. «Selles mõttes, et ministeerium ei ole vastu sellele, et sinna ranna-ala teha. Aga selle võiks nende hinnangul teha mitte mõlema järve otsa, vaid raudtee-poolse Männiku järve otsa. Aga et kahe järve vahele jääv kitsas maariba on praegu kirjas aktiivse kaevandamisalana, siis linnaosavalitsus tellib ekspertiisi, mille alusel saaks sealsed aktiivsed varud ümber hinnata passiivseks alaks,» selgitas linnaosavanem.

Tema sõnul ei plaanita tulevaele rannaalale mingeid kapitaalseid rajatisi. Sinna paigaldatakse riietuskabiinid, prügikastid ja turvapiirded. Vetelpääste ja võibolla mingi väike kohvik kasutaksid samuti ajutisi rajatisi. Ja kui Silikaadil peaks kunagi tekkima siiski vajadus seal kaevandama hakata, siis viiakse kõik sealt kiiresti ära.

Samuti ei taha Korp rannalisi juhtida ettevõtte kasutuses olevale Silikaltsiidi teele. «Meie plaan on see, et jalgsi või jalgrattaga tulija tulekski üle raudtee. Autod saab jätta Männiku tee äärde. Siin peab mõtlema, kuidas seda paremini korraldada, võibolla tuleks tee kõrvale lihtsalt kruusakattega parkimisriba teha,» arvas linnaosavanem.

Samas ei taha Korp maha matta ka varem jutuks olnud Raku järve äärse puhkeala plaani. «Selle kohta on tehtud isegi uuringuid, et kuidas oleks võimalik teha puhkeala Raku järve Viljandi maantee poolsele kaldale. See on kahtlemata ka üks tulevikuperspektiiv, aga võibolla viie aasta pärast. Hakkame peale sealt, kus eeldused on kõige paremad, ehk Männiku järve äärest,» ütles Korp.