Eesti Rattarikkaks algatuse koordinaator Maario Laas hinnangul ei kujutata arenenud riikides ette olukorda, kus autojuht ei peaks ülekäigurada ületavat isikut üle tee laskma olenemata sellest, kas isik on jalakäija või jalgrattur.
Eesti Rattarikkaks: autojuhid peaksid vöötradadel jalgratturitele alati teed andma
«Ilmselgelt peab autojuht alati andma teed vöötrada ületavale isikule. Olenemata sellest, kas ta on jala, rulluiskudel, rattal, rulal või mõnel teisel vahendil,» ütles Laas.
Samas on Laas arvamusel, et ülekäigu rada peaks ületatama alati jalakäia kiirusel, seda vaatamata vahendile, mida tee ületamiseks kasutada võidakse.
«Tee ületaja peab alati veenduma, et läheneva autojuht on teda märganud ja alles seejärel tee ületama, ning seda võiks teha alati kiirusega kuni 7 km/h. See on vajalik selleks, et iga autojuht suudaks läheneval ülekäigurajal märgata teed ületavad isikut ja võimaldada talle ohutu teeületuse.»
«Liikleja ongi jalgrattur just sellel hetkel kui ta sõidab rattaga. Kui ta aga rattalt maha tuleb on ta juba jalakäija, kes lükkab ratast käekõrval. Selliseid isikuid LS-e muudatus ei puuduta,» märkis Laas.
Ta toetas eelmisel suvel kehtima hakanud liiklusseaduse paragrahvi, mis lubab jalgratturitel vöötrada ületada rattalt maha tulemata, nimetas seda õigeks ja vajalikuks sammuks.
Laasi hinnangul tekitaks olukord, kus jalgrattur kord peaks tee ületamiseks sadulast maha tulema ja teistel kordadel võiks tee sõites ületada, ainult rohkem segadust kõikide liiklejate jaoks, nii autojuhtidele kui ka jalgratturitele.
Tema sõnul toovad kõik muudatused algul endaga kaasa teatava segaduse ning nii läks ka uue liiklusseadusega, sest enamik liiklejatest ei olnud uuendustega kursis, kuid seaduse mõju avaldub alles aastate jooksul.
Laas tuletas lõpetuseks kõigile jalgratturitele meelde, et liikluses tuleb olla tähelepanelik ning enne ülekäigurajale sõitmist veenduda, et autojuht on neid märganud
Eesti Rattarikkaks algatus on loodud eesmärgiga innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina.