Veeliiklusteenistus pole sel suvel trahve teinud

Põhja prefektuuri veeliiklusteenistuse vanem, komissar TOOMAS LINDJÄRV kaatril Merelõvi Foto: LAURA OKS/PM/SCANPIX

Seaduskuulekus Tallinna lahel on sedavõrd paranenud, et kuue aasta eest tööd alustanud veeliiklusteenistus pole sel hooajal kolme kuuga pidanud välja kirjutama ühtegi trahvi, hobilaevnikele mõjuvad hästi ka hoiatused ja politsei kohalolu.

Veeliiklusteenistuse valvekaater Merelõvi on alates mai algusest vastanud merel 21 väljakutsele, kontrollinud 163 alust ja  319 inimest, osalenud kuues otsingu- või päästeoperatsioonis ning alustanud 12 menetlust.

Põhja prefektuuri veeliiklusteenistuse vanem Toomas Lindjärv selgitas, et 12 menetlusega pole ühtegi trahvi määratud. Kuna rikkumised on olnud kerged, siis on piirdutud suulise hoiatusega kirjalikus vormis. Hoiatusega on pääsenud näiteks esmakordselt dokumendid maha unustanud väikelaevade kaptenid ning teised, kelle rikkumised pole kujutanud otsest ohtu meresõiduohutusele.

«Hoiatus läheb andmebaasi ning see mõjub inimestele üllatavalt hästi, nad hakkavad mõtlema,» selgitas Lindjärv.

Kuigi Merelõvil patrullivad ametnikud pole sel hooajal veel trahve tegema pidanud, siis politsei üldisest statistikast selgub, et peamised rikkumised on jätkuvalt seotud nõuetekohase turvavarustuse (päästevestid) ning lubatust suurema alkoholijoobega laevajuhtimisega. Sellistel juhtudel enam hoiatusega ei piirduta. Merel on skuutrisõitjatel lubatud kuni 0,2 ja väikelaevajuhtidel kuni 0,8 promilline joove.

Erinevate rikkumiste eest saab laevajuhti karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Erinevalt teedel tegutsevast liikluspolitseist ei saa veepolitseinikud inimeselt väikelaeva juhtimise õigust ära võtta ning ka aresti saab määrata vaid laevajuhile, kes keeldub joobe tuvastamisest.

Lindjärve kinnitusel on olukord võrreldes 2007. aastaga, mil veeliiklusteenistus alustas, tunduvalt paremaks läinud. «Kindlasti on see ka osaliselt meie teene. Meie tegevused ja  kohalolek on märgatavalt positiivset mõju avaldanud,» märkis ta.

Tema hinnangul on tõusnud inimeste teadlikkus ning varasemast enam mõistetakse, et seadused kehtivad ka merel. Probleemse kontingendina saab välja tuua vanad kalamehed, kes jätkuvalt aegajalt pisemate rikkumistega politsei huviorbiiti satuvad, ning skuutrisõitjad, kes politseialust nähes vastassuunas minema tuiskavad.

Lindjärv avaldas lootust, et sügisel, pärast Tallinna, Paldiski ja Muuga kordonite ning veeliiklusteenistuse ühendamist saadakse piiratud ressursse paremini kasutada. Siis viiakse kõik 18 praegu merel käivat inimest koos alustega ühise juhtimise alla merevalveteenistusse, mistõttu muutub olemasoleva ressursi kasutamine optimaalsemaks ja paremini planeeritavaks.