:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2009/02/05/128611t1h9e43.jpg)
Eesti Rahvusringhääling (ERR) kavatseb eelarvekärbete tõttu töötajate arvu juuni lõpuks umbes 30 inimese võrra kärpida, tunnistas ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Rahvusringhääling koondab lähiajal umbes 30 töötajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Allikmaa sõnul ei ole veel lõplikult paika pandud, kes veidi enam kui 300 töötajatest lähiajal tööst ilma jääb, ei puuduta koondamine suure tõenäosusega neid, kes on otseselt ametis eetriaja sisustamisega ekraanil. «Katsume ikka kõik saated ära teha,» lisas ta.
Nagu varasematelgi koondamisjuhtudel, tuleb Allikmaa sõnul peagi paluda koju jääda eelkõige neil, kes on jõudnud pensioniikka. «Neid, kel pensioniiga käes ei ole, katsume hoida,» lausus ta. «Ennekõike vaatame üle kohad, mis pole eetritootmisega seotud või kus on koormus väiksem.»
Üks tuntumaid inimesi, kes äsja koondamisteate sai, on vii-mastel aastatel ETV saatejuhte õpetanud endine telediktor Marite Kallasma. Ka talle jätkub telemajas tööd vaid juuni lõpuni.
Allikmaa täpsustas, et umbes kaks kolmandikku koondatavaist töötab televisioonis ja kolmandik raadios. Ent võrreldes mitme teise tähtsa ja suure organisatsiooniga, nagu näiteks kuu algul 120 inimese töö kaotamisest teatanud Estonian Air, on rahvusringhäälingul Allikmaa hinnangul isegi suhteliselt hästi läinud.
Ta seletas, et koondamine on paratamatu, kui rahvusringhääling soovib ka tulevikus elus püsida ja ühiskonnas oma rolli täita. Ehk olla pikas perspektiivis jätkusuutlik, nagu ta ametnikukeeles sõnas.
Ühtlasi märkis Allikmaa, et meediaorganisatsiooni ei ole võimalik töös hoida, kui koondamise asemel vähendada näiteks komandeeringute arvu või piirata telefonikõnesid. «Nii ei ole ajakirjanduslikul tööl enam mõtet,» nentis ta.
Veebiväljaande postimees.ee andmeil peavad kõik ERRi üksused tänavu kulusid kärpima kaheksa protsenti, sest asutuse eelarvest võttis riik vähemaks 19,5 miljonit krooni. Kas allüksused hoiavad raha kokku honoraride arvelt, nagu mitu teletöötajat eile Postimehega vesteldes oletas, või kusagilt mujalt, on iga üksuse juhi otsustada.
Ent Allikmaa pidas kindlasti eelistatavaks, et ajakirjanduslikku toodangut annaks eelkõige nn oma maja inimesed. «Seda eeldaks täna iga normaalse organisatsiooni juht,» lisas ta.
Allikmaa tunnistas, et otsused, mis puudutavad inimeste kojusaatmist, on ebameeldivad ja hakkavad pikapeale kõigile närvidele käima, ent pääsu nendest paraku pole.