Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul on valitsus õppetoetuste teemal esitanud vaid iganenud müütidel põhinevaid argumente, millega püütakse õppetoetuste tegelikku probleemistikku varjata.
EÜL: Võitlus õppetoetuste eelnõu vastu hakkab seisnema peamiselt müütide murdmises
Näiteks annab valitsus pidevalt mõista, et sajaprotsendiline õppekoormuse täitmine on vajalik, sest tudengid on praegu liiga laisad ja õppeaeg liiga pikk.
«Siin pole aga viga tudengite laiskuses, vaid Eesti süsteemis – meie õppetoetused on nii madalad, et tudeng lihtsalt on sunnitud tööl käima,» sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre. «Seda tõendab fakt, et meie tudengite täiskohaga tööhõive on tunduvalt kõrgem kui Euroopa keskmine.»
Müüt, et vajaduspõhised toetused hakkavad korvama praegu palgast saadavat elatist, on EÜLi sõnul samuti väär.
«Kui töötamist tahetakse nii tugevalt piirata, tuleb seda toetustega korvata. See hulk, kes aga uut toetust saama hakkab, on imeväike – need, kelle leibkond teenib vähem kui 200 eurot kuus pereliikme kohta, lisatingimuseks on ka õppekava täitmine täies mahus ehk maakeeli öelduna – töökoha mitte omamine – sest ükski inimene ei suudaks 40 tundi nädalas koolis käia ja lisaks veel 40 töötada,» selgitas Veldre.
«Seega, uue reformiga kaotavad rahas väga paljud inimesed, sest töölkäimine muutub väga keeruliseks, kuid toetused ei korva seda ligilähedaseltki.»
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu tuleb riigikogus lugemisele septembris. EÜL loodab, et uus süsteem saab läbipaistev, võimaldades ühelt poolt tudengitel end ära elatada ja korvates teiselt poolt selle kahju, mida tehti tudengitele kevadel uue ülikooliseadusega.
Seetõttu nõuab EÜL, et vajaduspõhise toetuse jagamise süsteem oleks diferentseeritum ning toetuse saajate koguhulk oleks suurem kui praegu kavandatud kaheksa protsenti tudengkonnast.