Laste rahulolu mõjutavad eelkõige sõbrad

Koolilapsed. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lapse elukvaliteet sõltub otseselt sellest, kuidas tulevad täiskasvanud toime sugulaste ringiga, ehk et tema kindlustundest, kes on ta perekond ja kellele saab ta loota, märgib «Eesti inimarengu aruanne 2008».

Koos lapse vanusega kasvab ka eakaaslaste tähtsus tema elus. Uuringu andmetel on Eesti lapsed vähemalt korra nädalas pärast tunde koos oma sõpradega, neljandik lastest suhtleb sõpradega peaaegu iga koolipäeva lõpul.

Kool ise sisaldab aga lapse suhtluskeskkonnana hulgaliselt probleeme. Koolis käia meeldib poistele vähem kui tüdrukutele ja mida suuremaks nad saavad, seda vähem noored seal käia tahavad: kui 11-aastaselt meeldib koolis käia 12 protsendil poistest ja 19 protsendil tüdrukutest, siis 15. eluaastaks on neid jäänud vaid 5 ja 6 protsenti.

Võrreldes teiste maadega on Eesti lapsed kooli suhtes kõige kriitilisemad, samuti hindavad nad kooli vägivaldsemaks kui paljud teiste riikide noored.

Eesti lapsed ühed vaeseimad Euroopas

Vaesusuuringud on jätkuvalt välja toonud, et Eestis on lapsed kõige enam haavatav vaesuse riskigrupp, sest poliitilistes otsustes kasutatakse kergekäeliselt ära lastevanemate vähest jõudu laste heaolu kaitsta.

Euroopa riikide võrdluses on eesti lastest vaesemad vaid Läti ja Leedu noored. Eriliselt märgatav on lapse elukvaliteedile vanema töötuse mõju.

Aruanne toob ka esile, et laste vajadused muutuvad vanuse tõustes väga kiiresti. Lisaks põhivajadustele nagu toit, peavari ja enesearendus, vajavad lapsed ka eakaaslaste gruppidesse kuulumiseks nendega võrdseid aluseid. Seetõttu kogeb vaesemast perest pärit laps suurema tõenäosusega majanduslikku ilmajäetust ning neil lastel on vähem sõpru ja nad on iseendaga vähem rahul.

Seetõttu peavad aruande autorid väga oluliseks luua lapsele tugevad sotsiaalsed võrgustikud nii koolis, sõprade näol kui ühiskonnas.