/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/10/146539t1h5e8f.jpg)
Vene Föderatsiooni riigiduuma komisjoni esimees Aleksei Ostrovski kurtis kohtumisel Moskvat külastanud OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Knut Vollebaekiga, et venekeelse elanikkonna inimõiguste rikkumine pole Baltimaades lakanud.
Vene duumasaadik kaebas OSCE volinikule Eesti ja Läti peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SRÜ asjade ja kaasmaalastega suhtlemise komisjoni juhtiv liberaaldemokraatide partei liige
ütles hiljem ajakirjanikele, et erilist tähelepanu pöörati kohtumisel just arvamustevahetusele vene kaasmaalaste olukorrast Lätis ja Eestis.
«Täna, juba peaaegu kakskümmend aastat pärast NSVLi kokkuvarisemist oleme me sunnitud tõdema, et elanikkonna venekeelse osa diskrimineerimine neis kahes riigis õitseb endiselt,» ütles duumasaadik.
Ostrovski tõi enda sõnul kohtumisel volinikuga näiteks, et kui Eestis on «häbiväärne mittekodaniku staatus» rohkem kui 100 000 «meie kaasmaalasel», siis Lätis on selliseid inimesi isegi üle 300 000.
«Need on isikud, kellelt reeglina on võetud juurdepääs tööturule ja võimalus saada haridust jäikade keelenõuete tõttu, aga ka vajaduse pärast omada tööle minemiseks riigi kodakondsust,» väitis ta.
«Selle tagajärjel on just venekeelse elanikkonna esindajate seas ebaproportsionaalselt kõrge töötuse tase, mis saab selle kategooria isikute puhul edasise sotsiaalse isolatsiooni ja teiste inimõiguste rikkumise vaatepunktist haavatavuse põhjuseks.»
Ostrovski hinnangul «muutub kaasmaalaste olukord juba väljakutseks rahvusvahelisele õigusele ja moraalinormidele» ning tema sõnul on see «väga tõsine» probleem.
«Me räägime siin mittekodaniku staatuse häbiväärsest iseloomust, aga see on tegelikult häbiks Euroopale, selle paljukiidetud demokraatlikele institutsioonidele, mis nii hoolitsevad inimõiguste eest,» rõhutas duumasaadik.
Seejuures ei mahtunud talle pähe, kuidas taheti hiljuti «tühiste inimõigusrikkumiste pärast» heita Venemaad välja Euroopa Nõukogu ridadest, aga «massiline kodakondsusetus, mis on rahvusvaheliste õigusnormide vaatepunktist nonsenss» ei saa mingit konkreetset reaktsiooni ka pärast korduvaid pöördumisi.
Ostrovski arvates ei saa märkimata jätta seda, et need Balti riigid üritavad «heroiseerida» endisi leegionäre. «Kui meile räägitakse, et see, näed, on demokraatia hind, siis tahan meenutada, et just nimelt selline «demokraatia» tõi omal ajal võimule Hitleri,» toonitas ta.
Ukrainas elavate vene kaasmaalaste olukorda puudutades mainis duumasaadik, et ka seal valitseb üsna tõsine olukord, kuna vene keeles olevat võimatu saada haridust ja informatsiooni maailmaasjadest ning rahuldada oma kultuurilisi või vaimseid vajadusi.
Vene riigiduuma komisjoni juht kinnitas pressikonverentsil ajakirjanikele, et ka OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku arvates pole ei Eestis, Lätis ega ka Ukrainas rahvusvähemuste probleeme seni lahendatud. Interfaxi teatel saavutati aga kokkulepe selles suunas töötamiseks ja arvamuste vahetamiseks.