Marti Aavik: Breivik sai väga hästi aru, et ta tapab inimesi

Marti Aavik Foto: Toomas Huik/ Postimees

Sõltumata sellest, kas Norra massimõrvaril tuvastatakse vaimuhaigus või mitte, ei tohiks
teda süüdimatuks kuulutada, ütles psühhiaater Andres Lehtmets usutluses Marti Aavikule. Õigussüsteemi arusaam on mustvalge – kui on psühhoos, siis on isik süüdimatu (st süütu). Lehtmetsa sõnul võib ka psühhootiline isik juhtida oma käitumist ja mõista tegude tagajärgi. Pealegi pole veenvalt näidatud, et Breivikil üldse on psühhootiline häire.

Andres Lehtmets rõhutab, et räägime juhtumist, milles pole veel kohtuotsust langetatud. Kunagi ei ole nii, et eksperdid kirjutavad kohtule otsuse ett­e, vaid alati jääb lõplik sõna kohtule. Avalik arutelu kohtu­psühhiaatriliste ekspertiiside üle pole kaugeltki tavapärane. Ka arstid kommenteerivad tavaliselt ikka neid juhtumeid, mida nad on ise uurinud. Anders Breiviki juhtumi teeb eriliseks see, et juba esimene kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt lekkis (st lekitati) avalikkusse.

«Kui need materjalid juba on avalikkuse käsutuses, siis oleks kummaline neist mitte rääkida. Selles mõttes ma meie omavahelises vestluses eetilist vastuolu ei näe,» võtab psühhiaater Lehtmets oma kaalutlused kokku. «Minu asi ei ole sellele mehele diagnoosi panna, aga ma tahan lugeda ekspertiisiakti, mis mind veenab. Esimese ekspertiisi akt ei mõjunud veenvana,» ütleb Lehtmets.

Esimese ekspertiisi tegid Norra psühhiaatrid Synne Sųrheim ja Torgeir Husby ja diagnoosisid Breivikil paranoidse skisofreenia koos püsiva luululise häirega. Mida see diagnoos tähendab?

Nemad ütlevad, et Breivik oli oma tegude toimepanemise ajal ja ka uuringute vältel haige. Nende põhiargument on, et Breivikil on veidrad luulumõtted, mis seisnevad selles, et toimub kodusõda ja/või sõda tsivilisatsioonide vahel ja tema on see, kes otsustab, kes elab, kes sureb, ning ta ootab, et varsti toimub võimu ülevõtmine Euroopas. Nad rõhutavad, et tal on selged ja põhjalikud paranoidsed ja suurusluulumõtted, mis on veidra iseloomuga.

Esimese ekspertiisi akt on koostatud formaalselt korrektselt, aga püüdes tükke kokku panna, pudenevad selle ekspertiisi väited koost. Nad ei kasutanud ei abiuuringuid ega jälgimist. Intervjueeriti Breivikit, küsitleti ema ning koguti andmeid siit ja sealt. Nad jäävad ise ka hätta, kui nad peavad tõendama üht skisofreeniale iseloomulikku asja – mõttekäigu häireid. Nad pigistavad intervjuust midagi välja.

Nad põhjendavad diagnoosi Breiviki veidrate luulumõtetega. Mis on veider? Teise ekspertiisi tegijad ütlevad, et Breiviki mõtetes pole midagi ebatavalist, vaid see on tavaline äärmuslase vaade.

Kui vaatame skisofreenia diagnostika ajalugu, siis ühe väga kaaluka nurgakivi pakkus kunagi välja Kurt Schneider (1887–1967, saksa psühhiaater – toim). Ta ütles, et on olemas skisofreenia tuumiksümptomid. Sellised luulumõtted, kus kontroll on mingisuguse välise jõu, mitte inimese enda käes. Näiteks inimese usk, et mõtteid pannakse talle pähe väljastpoolt. Uskumus, et sinu enda mõtted võivad olla kuuldavad teistele inimestele. Siis kuulmishallutsinatsioonid, kus hääled kommenteerivad seda, mida inimene on oma peas mõelnud. See on väga klassikaline skisofreenia pilt.

Kas Breivikile tehtud ekspertiisidest tuleb mõni selline asi välja?

Ühtegi sellist tunnust Breivikil pole. Psühhiaatriline diagnostika põhineb paljuski uurimisel, mis on subjektiivset laadi – arst tõlgendab nähtut. Aga meil on ka abistavaid objektiivseid diagnostilisi vahendeid.

Näiteks psühholoogilised uurin­gud mõttekäiguhäirete väljatoomiseks, testide patareid kognitiivsete häirete kindlakstegemiseks. Neid oleks pidanud kasutama ka Breiviki uurimiseks.
Millegipärast ei leia ma ekspertiisi dokumentidest ühtegi psühholoogilist uuringut. Kas nad tõesti seda ei teinud? Võimalik, et turvalisuse kaalutlustel.

Lugesin, et ekspertide enda intervjuud olid sellised, et Breivik oli kas klaasi taga või aheldatud. See ei ole normaalne uurimiskontekst.

Nendel juhtudel, kus psühhiaater kahtleb, peaks uurima pikemalt. Uuritav pannakse haiglasse, kus ta käitumist saab jälgida, temaga saavad vestelda erinevad ekspertide meeskonna liikmed ning kujundada konsensusliku järelduse. Seda tehakse ka kohtupsühhiaatrilises praktikas, aga mitte Norras.

Ega asjata ei tuldud välja teise ekspertiisiga. Ei tasu unustada, et teine ekspertiis ei pruugi jääda viimaseks. Oletame, et kohus saadab Breiviki sundravile. Ka Norras näevad reeglid ette, et sundravil olija seisundit tuleb perioodiliselt hinnata. Niipea kui on toimunud tervenemine, on see inimene vaba. Ta pole ju saanud karistust.

Teine ekspertiis ütleb, et Breivikil on düssotsiaalse ja nartsissistliku isiksuse häire koos paranoiliste joontega. Mida see tähendab?

Teise ekspertiisi kõige kõvem sõnum on, et Breivikil ei olnud psühhoosi. Norra süsteem ütleb väga selgelt, et inimene on süüdimatu, kui ta oli teo toime panemise hetkel psühhootilises seisundis – ta ei ole võimeline oma teost aru saama ega oma käitumist juhtima. Kas Breivik oli sellises seisundis? Esimene ekspertiis väidab, et oli. Teine väidab, et ei olnud. Tal on küll psüühikahäired, aga need ei tee teda süüdimatuks.

Nartsissistlik isiksus on väga oluline mõiste, kui me räägime kriminaalsest psühhopatoloogiast. Breivikil on nartsissistliku isiksuse jooned raudselt olemas.

Kas ta tahab ennast näha esiplaanil?

Ta on külm, kaalutlev, empaatiavaba – see on nartsissistliku isiksuse tuum. Nad võivad sooritada väga julmi tegusid, tundmata kahetsust, ja on väga enesekesksed. Nad on väga manipuleerivad ja suudavad palju inimesi ära petta. Me ütleme tavaliselt, et intelligentsetest nartsissistidest saavad suured juhid või edukad ärimehed ja vähem intelligentsetest kurjategijad.

Ka teine ekspertiis ei välista, et Breivikil on elu jooksul olnud psühhootilisi episoode. Lugenud raportit, olen sama meelt, et tal on olnud perioode, kus tema käitumises on psühhootilisi jooni, aga see ei ole veel skisofreenia.

Teine ekspertiis ütleb väga selgelt, et skisofreenia kriteeriumid ei ole täidetud. Nad rõhutavad, et Breiviki veidraks peetud luulumõtted pole üldse veidrad, vaid klassikalised äärmusradikaali mõtted. Seal pole tulnukaid ega üleloomulikke mõjutamissüsteeme.

See, et inimene peab ennast mingi konfliktil põhineva mudeli eestvõitlejaks, pole veider. Sellega kukub kokku ka esimese ekspertiisi üks nurgakive.

Kui ma poleks arst, siis ma küsiks, kas siin pole taga mõtet, et kui kaunis Norra riigis keegi üldse arvab, et on mingeid vaenulikke ideoloogiaid, siis nii arvaja juba ongi veider. See oleks klassikaline psühhiaatria kuritarvitamine, millega ma ei saa arstina mitte mingil juhul nõus olla. Ei tohi panna mis tahes riiklikku ideoloogiat psühhiaatria vankri ette ja öelda, et kõik, kes mõtlevad teisiti, on veidrad.