Ehitismälestised on nutuses seisus

Illustratsioon: Pm

 Muinsuskaitse pelgab Seewaldi ajalooliste majade hävimist.

Tänavu 30. mail sai teoks üks Tallinna muinsuskaitsjate õudus­unenägudest – tulekahjus hävis Seewaldi ajaloolise haiglahoone katus ja sisemus. Tõsi, seekordne põleng polnud nii jube kui eelmine.

1996. aasta talvel puhkes tulekahju tollase Tallinna psühhiaatriahaigla töötavas ravikorpuses. Tules hukkus kaheksa vanemat meeshaiget, seitse patsienti viidi põletushaavadega haiglasse. Hoone seisab siiani varemetes.

«See on hoiatav näide, mis juhtub mälestisega, kui see pärast tulekahju hooletusse jäetakse,» lausus Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Artur Ümar.

Kuna muinsuskaitsel oli hoiatav näide silme ees, saadetigi Seewaldi hoonete praegusele omanikule, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Sihtasutusele kiri nõudmisega viimati põlenud ravikorpusele uus katus teha ning lahtised väärtuslikud detailid kokku korjata.

Millal ja mida PERH hoone korrastamiseks kavatseb teha, seda muinsuskaitsjad ei tea, sest haigla pole nende kirjale vastanud. Postimehe pärimisele vastas haigla juhatuse liige Sven Kruup, et uue katuse projekt on valmis ning lähiajal kuulutab haigla välja hanke katuse tegija leidmiseks.

«Hoonelt on koristatud tules kahjustunud katusekonstruktsioonid kuni kolmanda korruse põrandani,» ütles Kruup. «Alumiste korruste põrandatelt on eemaldatud põrandamaterjalid, et hoone kuivaks kustutusveest. Samuti on ajalooliselt väärtuslikud detailid demonteeritud ning eraldi ladustatud.»

Paraku pole kaks põlenud ravikorpust Merimetsas ainsad murelapsed. Ajaloolises Seewaldi kompleksis, kus praegu tegutseb PERHi psühhiaatriakliinik, on 16 riikliku kaitse all olevat ehitismälestist, millest mitu on üsna nutuses seisukorras.

Paldiski maantee poolsest jalgväravast siseneses jääb teele kunagine valvurimaja. Puithoone akende ees on trellid, kuid puuduvad klaasid, ja trellide vahelt on näha lagastatud sisemus. Järgmine väike hoone on kunagine surnukuur ehk kabel, mille akende ees on luugid ja mis jätab seetõttu parema mulje.

Ümar meenutas, et kui üks tema kolleege hoonet aastate eest kontrollimas käis, avastati selle sisemusest lavatsilt lagunenud surnukeha. «See näitab ilmekalt suhtumist – need hooned ei huvita peale muinsuskaitsjate kedagi,» nentis Ümar.

Tänavaäärse plangu varjus on veel üks tühjalt seisev maja, millel on rauduks ja akendel trellid ees. Maja tagaküljel on keegi siiski kahe akna trellidest nii palju jagu saanud, et saledama kehaehitusega inimene sealt sisse mahub.

Ja ruumides avaneva pildi järgi otsustades pole need sissetungijad just korraarmastajad olnud. Maja keldril pole aga üldse ust ees ning seal võib näha päris värske elutegevuse jälgi.

Tühjalt seisavad veel paar paekivist hoonet ning väike ühekorruseline puidust arstimaja. «See on järgmine tulekahju-kandidaat,» nentis Ümar nukralt. «Kui hoone aknad ja uksed on kinni, siis me seaduse järgi midagi rohkemat nõuda ei saa. Me oleme PERHile rääkinud, et kui jõud ei hakka peale, siis jagagu see maa kruntideks ja müügu ülearused hooned kas või ükshaaval maha,» rääkis ametnik.