Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Michal käis välja vaenu õhutamise kriminaliseerimise plaani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Copy
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Justiitsministeerium on saanud valmis karistusseadustiku muudatused, millega tahetakse muuta karistusi vihakuritegude osas ning täpsustada ametialaste kuritegude osa.

Eelnõu kooskõlastusringile saatnud justiitsminister Kristen Michali sõnul on seaduseelnõu olulisim osa vihakuritegude eest mõistetavate karistuste täpsustamine, millega viiakse karistusseadustik vastavusse rahvusvaheliste nõuetega.

Praeguse seaduse järgi saab vaenu õhutaja vastutusele võtta alles siis, kui esineb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale. Michali sõnul on sellise ohu olemasolu tõendamine põhjustanud probleeme praktikas ja just nende osas, kelle vastu vaenu õhutatakse.

Eelnõu kohaselt saab tulevikus isikut karistada juba siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab. Muudatused ei tähenda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta.

«Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt. Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenu õhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus,» sõnas Michal.

Teine oluline asi, mida eelnõuga muudetakse, on ametiisiku definitsioon, mis viiakse kooskõlla hiljuti vastu võetud uue korruptsioonivastase seadusega.

Oluline täiendus on eelnõus ka pistise või altkäemaksu korduva võtmise eest mõistetavate karistuste osas. Praegu saab karmima karistuse mõista küll pistise korduvale võtjale, kuid mitte siis, kui pistise võtja on varem toime pannud altkäemaksu võtmise. Kuna pistise ja altkäemaksu võtmine on kaks erinevat kuritegu, siis tulevikus arvestatakse korduvusena neist mõlemat.

Kolmanda olulisema muudatusena võimaldatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist ka maksukuritegude puhul. «Maksukuritegude toimepanemise eesmärgiks on just ebaseadusliku tulu teenimine, mistõttu selle tulu konfiskeerimine on maksukuritegevuse vastases võitluses äärmiselt oluline,» ütles Michal.
 

Tagasi üles