/nginx/o/2008/11/19/95289t1h5183.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tutvustas eile aineõpetajate ühenduste esindajatele gümnaasiumi tunnijaotusplaani uut ettepanekut, milles on proportsionaalselt vähendatud ainevaldkondade kohustuslike tundide arvu, erand on tehtud vaid emakeelele, mille osakaal kasvab.
Koos valikkursustega on senisest rohkem tähelepanu pööratud ka reaal- ja loodusainetele, teatas haridusministeerium.
«Loodan, et intensiivse arutelu järel tehtud uus ettepanek tundub ka õpetajatele senisest tasakaalustatumana,» ütles Tõnis Lukas. «Kui peame kinni põhimõttest pakkuda õpilastele kõikjal rohkem ja piirkonniti võrdsema kvaliteediga valikuid, siis tuleb kõigil aineliitudel arvestada lisaks enda vajadustele ka teiste õppeainetega, sest selline tasakaal vastab kõige enam õpilaste vajadustele.»
Minister Lukas lisas, et aineliitude esindajate suhtumine tema uude ettepanekusse oli konstruktiivne.
Gümnaasiumi tunnijaotusplaani muudatuste põhjuseks on põhimõtteline otsus vähendada kõigile õpilastele kohustuslike kursuste mahtu ning suurendada õpilase ja kooli valikuvabadust õppesuuna kujundamisel.
Praegu kehtiva riikliku õppekava kohaselt on gümnaasiumi kolme aasta jooksul 72 kohustuslikku kursust, uuendatud õppekavas on kohustuslike kursuste arvu vähendatud 63-le. Samal ajal suurendatakse koolide kohustust pakkuda valikkursusi erinevates ainevaldkondades.
Uue kava järgi täidetakse õpilase koolipäevast 2/3 kohustuslike tundidega ning kolmandik valikainetega. «See tähendab ka koolidele kohustusi, nad peavad olema igal pool valmis süvendatult mitmeid suundi pakkuma. See aitab kaasa kvaliteedi tõusule,» uskus minister.
«Kui terviklik kooliuuendus ellu läheb ja nelja aasta pärast on gümnaasium ja põhikool lahutatud, peaks tõesti olema eri paralleelklassides erinevate valikute hulk suurem. Muidugi võib ka olla, et kool valib tervikuna suuna nagu praegu Tallinna reaalkool,» rääkis Lukas.
Maakonnagümnaasiumides on aga eelduseks, et neis on vähemalt kolm paralleelklassi, mis pakuvad kõiki põhisuundi. «Peaks olema välditud näiteks olukord, et ühes maakonnakoolis oleks humanitaarsuund teistest maakondadest kehvemini õpetatud.»
Kokku võtab gümnaasiuminoor 96 kursust
Näiteks peab kool pakkuma emakeeles ja kirjanduses kokku 15 ja võõrkeeltes 16 kursust. See on rohkem kui praegu ja toetab ühtlasi õppesuundade väljaarendamist.
Riiklik õppekava kirjeldab veel 32 valikkursust, mida kool on kohustatud õpilasele pakkuma. Neile lisaks võib kool välja panna selliseid valikkursusi, mida riiklikus õppekavas kirjeldatud ei ole.
Õpilasel tuleb 63 kohustuslikule ainekursusele lisaks pakutud valikutest valida vähemalt 20 kursust. Nii nende kui ka ülejäänud vabade valikkursustega valib õpilane endale suunad - nii kujuneb õpilase õppemahuks kolme aasta kohta vähemalt 96 kursust.
Kokku peab iga kool suutma pakkuda õpilastele 101 kursuse ulatuses kindlaks määratud õppeaineid, millele võivad lisanduda õppekavas nimetamata vabalt valitud õppeained. Usundiõpetuse, riigikaitseõpetuse ja majandus-ettevõtlusõpetuse tunnid on õpilasele vabatahtlikud, huviliste olemasolul aga koolile kohustuslikud.