Kas kurtide õigused on süüteomenetluses tagatud?

Viipekeel. Foto: Sille Annuk

Õiguskantsleri büroo pöördus politsei- ja piirivalveameti poole selgitamaks välja, millises ulatuses kaasatakse kurtidega seotud kohtuvälisesse süüteomenetlusse viipekeeletõlke ja kui sageli peavad kurdid asjadest kirjateel aru saama.

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes Hent Kalmo saatis PPA-le küsimused, milles palub arvamust, millistel juhtudel piisab kohtuvälises süüteomenetluses kurdiga suhtlemisel tõlgi vahendusel toimuva suulise suhtlemise asemel kirjalikust suhtlusest.

Probleem on selles, et viipekeele tõlkekeskused asuvad vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Kuressaares ning viipekeele tõlketeenuse hinnad on kõrged.

«Samuti on mulle ühes menetluses teatavaks saanud, et mõnikord kasutatakse kurdi menetlusosalisega suhtlemisel viipekeele alternatiivina kirjalikku asjaajamist,» kirjutas Kalmo. «Ometi ei pruugi kurdiga kirjalik asjaajamine kohtuvälises süüteomenetluses olla piisav, et kurt menetluse olemust mõistaks ja ennast mõistetavaks saaks teha.»

Sellest kerkib üles küsimus, kas kurdile on tema õigused kohtuvälises süüteomenetluses tagatud.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kaarel Kuusk selgitas Postimehele, et tõlgi kaasamist kriminaalmenetlusse reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mis ütleb, et kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk.

«Uurija selgitab menetluse käigus välja, kas ja millist tõlgi abi on menetluse läbiviimiseks vaja,» lisas ta. «Kui selgub, et vajalik on viipekeele tõlgi kaasamine, siis tellib PPA vastava teenuse sisse pädevast organisatsioonist. Tõlkekulud kantakse menetluskulude hulka.»