Tallinna Loomaaias said täna nimed kolm leopardikutsikat, kes sündisid Freddi ja Darla neljanda pesakonnana käesoleva aasta 13. aprillil. Leoparditüdrukud said nimedeks Freya, Vlada ja Akra.
Tallinna loomaaias peeti leopardikutsikate nimepidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmele leopardikutsikale said nimed valida amuuri leopardi fännide seltsing. Nende ettepanekul sai sõjakas ja agressiivne leopardiplika Skandinaavia sõja- ja viljakusejumalanna järgi nimeks Freya. Tallinna loomaaias elavate amuuri leopardide vaderi DBT terminali esindajad nimetasid teised kaks looma Akraks ja Vladaks. DBT terminali on enda kanda võtnud loomaaia toetamise nelja leopardikutsika (lisaks kolmele tänasele päevakangelasele ka eelmisel aastal ilmavalgust näinud Baruto) ja ema Darla aastase toidukulu ulatuses.
Talitajate sõnul on igal leopardikutsikal on oma karvamuster ja iseloom. Kui Freya sõjakus tõi talle nime, siis teised kaks leopardikutsikat on rahumeelsemad ning üks neist armastab rohkem omaette olemist kui õdedega müramist.
«Amuuri leopardi kutsikate sündimine polnud oluline mitte ainult meie loomaaiale vaid tervele amuuri leopardi liigile, nad on maailma kõige haruldasem kaslaste liik,» sõnas loomaaia direktor Mati Kaal.
150 aastat tagasi oli amuuri leoparde Kaug-Idas paarsada, praegu koosneb nende populatsioon vabas looduses 30-40 loomast. Maailma loomaaedadel ja looduskaitsjatel on plaan nende loodusliku levila põhjaossa luua poollooduslik keskus, kus praeguste loomaaialoomade järglasi saaks loodusesse lasta.
«On lootust, et õnnestub selle eluka populatsioon looduses taastada. Garantiid selleks muidugi pole, loomi võib vabas looduses liiga vähe alles olla,» nentis Kaal.
Tema sõnul on amuuri leopardi peamiseks vaenlaseks on inimtegevus, mis väljendub gaasi- ja naftajuhtmete rajamises ning metsade raadamises. Kuid ka siin on leopardide jaoks positiivseid sõnumeid, Venemaa on lubanud jätta neisse piirkondadesse omavahel ühendatud rohealad.
«Suur loom vajab suurt saaki, amuuri leopardid toituvad peamiselt suurtest sõralistest, kelle arvukus inimtegevuse tõttu kõvasti langenud on,» rääkis Kaal.
Kaal peab amuuri leoparde imeilusateks elukateks ning märkis, et Tallinna loomaaed on Nõukogude Liidus esimene, kellel õnnestus vangistuses leopardid poegima saada.
Amuuri leopardide kaitse toetuseks viis loomaaed läbi oksjoni, kus müüdi leopard Darla vurrukarv ning harikrokodilli hammas ja muna. Koit Toome juhitud oksjonil osutus kõige hinnalisemaks leopardi vurrukarv, mille eest maksti 65 eurot. Krokodilli hammaste eest käidi välja 20 ja muna eest 45 eurot.
Lisaks sai osta amuuri leopardide pildiga riidest koti ja teha südametunnistuse järgi annetuse päevakangelaste piltpostkaardi vastu. Koit Toome fännid said pärast nimepanekutseremooniat leopardifotodele ka muusiku autogramme küsida.
Leopardide talitaja, 48 aastat loomaaias töötanud Anne Saluneem tähistas koos leopardikutsikate nimepäevaga ka oma sünnipäeva. Amuuri leopardi fännide seltsing tegi talle sel puhul kingituse ning Koit Toome juhtimisel võtsid külastajad üles ka sünnipäevalaulu.
Saluneem hinnangul on amuuri leopardid väga meeldivad loomad, ehkki tööd on nendega palju. See, et kutsikate ema Darla neid sünni järel ei hüljanud vaid ise kasvatab, muudab talitajate töö siiski kergemaks. 13. aprillil sündinud leopardikutsikad on praegu veidi rohkem kui kolme kuused ning kaaluvad umbes 6,5 kilogrammi, sündides jäi nende kaal 600 kuni 800 grammi vahele.
Vaatamata armsale välimusele on leopardikutsikad sünnist saatis siiski kiskjad ning kassi kombel paitada ei saa neid ka talitajad. Tegelikult käidi neid vaktsineerimas ja mikrokiibistamas vatijopedes, sest leopardikutsikad lasevad kohe küüned, käpad ja kihvad käiku.
«Ka loomadele endile on see palju kasulikum kui nende ema nad üles kasvatab. Ega kunstlik sööt pole päris see, mis loom saaks oma ema piimast,» rääkis Saluneem. Ta lisas, et ema poolt hüljatud ja talitajate kasvatatud loomad harjuvad pahatihti liialt inimestega ära.
«Neil oleks vaja rohkem ikka oma liigikaaslastega tegeleda. Mida varem nad pärast titetoast lahkumist oma liigikaaslaste juurde saavad, seda parem on,» lisas ta.
On esinenud ka juhuseid, kus mõned talitajate poolt kasvatatud loomad on inimestega nii harjunud, et nad on oma liigikaaslasi peljanud.
Kuna Tallinna loomaaias on veel sigimiseas amuuri leopard olemas, siis saadetakse umbes pooleteise aasta pärast juba suureks sirgunud leopardikutsikad Akra, Freya ja Vlada teistesse loomaaedadesse. Kuhu täpselt loomad reisivad selgub järgmisel aastal, juba praegu otsitakse neile teistes loomaaedades kohta ja paarilist. Tänaste päevakangelaste ema, kaheksa-aastane Darla on juba neli korda poeginud, kuid on veel aastaid poegimisvõimeline.
See, et Tallinna loomaaias amuuri leopardid nii edukalt poegivad, on Saluneeme sõnul lihtsalt juhuse tõttu nii sattunud.
«Väga palju sõltub emasloomast, kui loom on ise ema poolt kasvatatud, siis on suurem võimalus, et ta ise oma järglasi kasvatama hakkab,» selgitas ta.
Ka tänaste nimipäevaliste isa Freddi on Tallinna loomaaias sündinud ning tema ema Inga kasvatas ta ise üles. Seega on Tallinna loomaaial lihtsalt loomadega vedanud. «Loodame, et ka see põlvkond jätkab oma eelkäijate tasemel,» märkis talitaja.
Tallinna loomeaed toidab kiskjaid kord päevas, leopardipuuri pannakse liha tavaliselt keskpäeval või varasel pärastlõunal. Leopardide lemmikuks on kitseliha ning jänesed ja vutid. Talitajad panevad liha majja, kuid emasloom Darla toob selle oma kutsikatele välja.«Noored leopardid söövad pigem õhtul. Päikese käes ei taha nad eriti tegutseda, õhtul on kõige magusam aeg, mil neid näha saab,» lausus Saluneem.
Hommikul vara ja õhtul alates kella seitsmest on leopardide aktiivne periood, päevane palavus ja päiksepaiste on nende paksu kasukaga loomade jaoks liig. Seetõttu pidid ka täna paljud külastajad pettuma, sest pärastlõunasel ajal peetud nimepanekupeo magasid päevakangelased lihtsalt urus maha. Nii pidid loomasõbrad leppima fotode ja postkaartidega või vaatama loomade tegevust leopardikaamerast.
Tallinna Loomaaed on osaline rahvusvahelises liigikaitseprogrammis ALTA (Amur Leopard and Tiger Alliance), et aidata kaasa nende loomharulduste säilimisele maailmas.