/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/07/31/411690t1hd1d6.jpg)
Venemaa saatkond Tallinnas tegi neljapäeval seoses nädalavahetusel Ida-Virumaal Sinimägedes toimuva mälestusüritusega avalduse, süüdistades taas Eestit «natsismi ülistamises».
Vene saatkond tegi taas Sinimägede üritust kritiseeriva avalduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saatkond märkis neljapäeval oma kodulehele pandud avalduses, et viimastel aastatel on saanud Teises maailmasõjas Saksamaa poolel võidelnute kokkutulekutest Eestis traditsioon. «Kuigi Eesti on Euroopa Liidu liige, jätkub riigis endiselt natside ja nende käsilaste ülistamine, tihti sõna- ja mõttevabaduse kaitse sildi all,» seisab avalduses.
Saatkond nimetas maailma «pruunist katkust» vabastanute jaoks väga solvavaks, et endised SSi liikmed saavad avalikult oma kokkutulekuid korraldada.
Nii Venemaa välisministeerium kui ka saatkond on juba aastaid esinenud iga aasta juulis Sinimägede mälestusürituse eel vastavasisuliste avaldusega. Eesti on sellised süüdistused tagasi lükanud. Näiteks mullu märkis Eesti välisministeerium, et Venemaa välisministeeriumi taoline avaldus on ekslik, põhineb ideoloogilistel klišeedel ega ole suunatud Eesti-Vene suhete edendamisele. «Sinimägedes toimunud mälestusüritus on tavapärane, kodanikualgatuslik ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud praktikale vastav Teises maailmasõjas langenute mälestamine, mis toimub ka paljudes teistes riikides,» teatas Eesti välisministeerium mullu suvel kommentaariks Venemaa välisministeeriumi rünnakule.
20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide kokkutulek Sinimägede lahingute toimumispaigas Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimäe alevikus toimub tänavu laupäeval, 28. juulil.
1944. aasta suvel Sinimägedes toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu piirkonnale. Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv ei ole senini teada. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
Peaminister Andrus Ansip selgitas mullu juulis Washingtonis Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega kohtudes, et Sinimägedes toimusid Teise maailmasõja ajal kõige ohvriterohkemad lahingud Eesti pinnal, kus hinnanguliselt langes ka 2500 võõrvägedesse mobiliseeritud eestlast mõlemal võitleval poolel. Peaminister märkis, et Sinimägedes toimuvate kogunemiste näol on tegemist Teises maailmasõjas langenute kodanikualgatusliku mälestusüritusega, mille sarnaseid korraldatakse mujalgi Euroopas ning millel valitsuse esindajad ei osale. «Sinimägede mälestusüritusel ei ole aga seost natsiideoloogiaga,» rõhutas Ansip.