/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/02/07/129375t1hf0bd.jpg)
Kui aasta alguses tehti liiklusrikkujatele keskmiselt 1000-1200 hoiatust nädalas, siis nüüd, kui politsei on karistamisel võtnud karmima joone, piirdutakse hoiatamisega vaid paarisajal korral nädalas ning üha sagedamini kaotab autojuht load.
Politsei piirdub liiklusrikkujate hoiatamisega üha harvem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe meenutas, et kevadel ütles politsei väga selgelt välja, et liikluses ohtu kujutava rikkumise eest hoiatamisega enam ei piirduta ja pelgalt rahatrahviga enam ei pääse ning senisest enam hakatakse kohaldama eriõiguse äravõtmist ja vajadusel aresti taotlemist.
«See ei tähenda, et politseiniku kaalutlusõigus kohapeal määratavate karistuste puhul oleks kadunud,» märkis ta. «Kuigi üldpõhimõte on olla nende rikkumiste puhul karm, arvestatakse alati nii kergendavate kui ka raskendavate asjaoludega.»
Tänast politsei karistuspraktikat vaadates on see põhimõte ka realiseerunud. Kui aasta alguses tehti hoiatusi keskmiselt nädalas 1000-1200, siis praegu on neid nädalas kahesaja ringis.
Arvuliselt kõige enam määratakse hoiatusi endisel väiksemate eksimuste eest jalakäijatele või juhtidele. Kui kiiruseületamise eest määrati märtsis 195 hoiatust, siis juuli esimesel nädalal oli neid vaid 4.
Ka arestide ja eriõiguse äravõtmise osas on muutus tuntav. Kui aasta alguses oli eriõiguse äravõtmise otsuseid nädalas 50-60, siis täna on see Kirsimäe andmetel pigem 80, kuid on ka üle 100 sellise otsusega nädalaid.
«Aasta algusest on kõige enam, veidi rohkem kui 900 korral, rakendatud eriõiguse äravõtmist alkoholi tarvitanud juhtide puhul. Kiiruseületajatel on load ära võetud 787 juhul,» tõi ta veel välja. «Arestide osas on märgatavalt teistest nädalatest üle jaanipäevale järgnenud töönädal, kui teatasime ette, et alkohol viib roolist arestimajja.»
Nädala keskmine arestide arv on kahekümne ringis ning kokku on aasta algusest määratud veidi enam kui 500 aresti.
«Rikkumiste lõikes joonistub selgelt välja, et enam kui pooled aresti saanutest on olnud juhtimisõiguseta juhid,» rääkis Kirsimäe. Alkoholi tarvitanud juhtidele on areste määratud 88 korral.
«Ilmselt on karmima põhimõtte rakendamise periood laiapõhjaliste järelduste tegemiseks veel veidi lühike,» ütles ta. «Subjektiivselt hinnates võib siiski loota, et laia kajastuse saanud karistuste karmistamine ja selle põhjused, on vähemalt osa inimeste teadvusesse jõudnud.»
«Ühiskonna selget hoiakut, et ohtlike rikkumiste korral peab ka riigipoolne reaktsioon olema mõtlemapanev, näitab aga tagasiside jaanipäevasele politsei aktsioonile, kus purjus roolikeerajad otse arestikambrisse viidi,» lisas Kirsimäe.