/nginx/o/2008/11/01/89013t1hcab5.jpg)
Eesti paistab maailma teiste riikidega võrreldes silma oma haritusega, olles kõikide riikide seas 19. kohal. Samas puudub Eesti noortel piisav huvi loodusteaduste vastu, mis annaksid meile juurde innovaatilisust.
Eesti elanikud on haritud, ent eredaid tippe pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti inimarengu aruande 2008» koostajad tõdevad, et harituse tasemes on Eestil parandamiseks ruumi väga vähe, sest kaalukam komponent - täiskasvanute kirjaoskus - on Eestis maksimaalsel tasemel ning ka tasemehariduse määr on maksimumile lähedal.
Kuni keskhariduse saavutamiseni õpib Eestis 90 protsenti lastest.
«Ka hariduse sisu on meil küllalt hea, seda taset näitas rahvusvaheline PISA-test, kus Eesti kuulus parema 10 hulka,» tõi uuringu üks koostajaid, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit välja.
Samas näitas PISA uuring, et Eesti noored on andekuselt suhteliselt «hall mass» ehk et kuigi nõrku õpilasi on väga vähe, puudub ka eriti andekatest moodustuv särav tipp. Uuringu koostajad järeldavad, et Eestil on arenguruumi tööks anderikaste õpilastega, sest senised aineolümpiaadid ja teaduskoolid on ilmselt liiga väheseid innustanud.
Samuti toodi välja, et madal on Eesti õpilaste huvi loodusteadustega seotud elukutsete vastu - neil erialadel sooviks töötada vaid 26 protsenti noortest.
«Praktiliselt pool kõrgharidusealistest noortest omandab kõrgharidust - kuid see pole alati õige valik, oleks tarvis innovaatilisi inseneriharidusi,» selgitas Tiit.