/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375226t1hf5f4.jpg)
Liiklusõnnetusse sattunud politseinikul kahtlustati kerget joovet, kuna raviasutus unustas saatelehele kirjutada, et politseinikule manustati etanooli sisaldavat valuvaigistit.
Politseinikul kahtlustati raviasutuse tegematajätmise tõttu joovet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevaleht kirjutas eile juhtumist, kus liiklusõnnetusse sattunud politseiniku Mirjam Männamaa vereproovist leitud 0,23 promilli osutus meditsiiniliseks apsuks, kuna vahetult enne vereproovi võtmist oli naisele kätte manustatud etanooli sisaldavat valuvaigistit.
«Artiklist selgub, et õnnetuse tagajärjel murdis politseinik mitmest kohast käeluu, tal fikseeriti maksarebend ja põrnapõrutus – kõige selle peale anti Männamaale esmaabi ja viidi seejärel Võru haiglasse,» rääkis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) direktor Üllar Lanno. «Sama käe kanüüli süstitud valuvaigisti Ketonal ringles vereringes nii nagu ka iga teine aine.»
Vastavalt tootja infolehele sisaldab aga Ketonal süstelahus 12,3 protsenti (mahu/mahu) etanooli. Ehk üks annus-ampull (2 ml) sisaldab seega 0,2 g alkoholi.
«Kuna vereproovi võetakse üldjuhul sama kanüüli kaudu, mille kaudu manustati ka ravimit, siis analüüsiks saadetud proov sisaldas ka valuvaigistit,» kinnitas Lanno.
EKEI-le saadeti politseiniku proov analüüsimiseks juuni lõpus ning proovi analüüsiti kromatograafilisel meetodil. Vastavalt kromatograafile tootja poolt antava määramise täpsusastmega oli alkoholi sisaldus veres 0,23 mg/g.
«Kuna kõik manustatud ravimid haigla EMOdes fikseeritakse ravidokumentidesse manustamise määrade ja kellaajaga, siis oleks pidanud need olema ka märgitud politsei joobetuvastamise proovi saatelehele, mis oleks olnud politseile eelinfoks õnnetuse asjaolude uurimisel,» märkis Lanno. «Samas, kui raviasutus ise oma laboris analüüse teeb, on ta juba teadlik, et ta manustas eelnevalt isikule alkoholi sisaldavat ravimit.»
Ta lisas, et suure trauma korral on raviasutusele esmatähtis haige elu eest võitlemine ja hilisemate tüsistuste vältimine.
«Joobetuvastamine antud juhtumi korral oli sekundaarne ning kahe protsessi ristumisel võis kiirel esmaabi andmisel olla politsei dokumendile märke ununemine ka mõistetav,» lausus Lanno.
Kuidas välistatakse tavaliselt sellised eksitused? Lanno kinnitas, et kõik ravimid ning alkohol on EKEI metodoloogiatega tuvastatavad. Teiseks on ravimite turustamise andmed (toimeaine, ravimi vorm ja ravimi tugevus) ravimiametis registreeritud. Kolmandaks on erakorralised manustamised alati esmaabi osutajate poolt dokumenteeritud ning nende andmete põhjalt saab fakte omavahel võrrelda ning ka hinnanguid anda.
EKEI-le on selline juhtum esmakordne. «Varem sellist temaatikat EKEI praktikas ei ole esinenud,» ütles Lanno.