/nginx/o/2012/07/25/1232716t1h7e98.jpg)
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Euroopa Liidul olema reaalselt kasutatav kaitsealane kiirreageerimisvõime ning selleks soovib Eesti jätkata osalemist ka järgmises Põhjala lahingugrupis aastal 2015.
Paet: Eesti on valmis panustama ELi sõjalisse kiirreageerimisvõimesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välisminister ütles, et kaitsevõimete ühiskasutus on valdkond, kus Euroopa Liidu ja NATO vaheline tihe koostöö on vajalik, seda eriti ajal, mil liikmesriikide kaitsekulutused vähenevad. «Eestile on oluline leida võimalusi võimete ühiskasutuseks ka küberkaitse valdkonnas,» märkis ta.
Euroopa Liidu missioonide ja operatsioonide mehitamise kohta sõnas Paet, et uute missioonide käivitamisel ei tohiks kannatada juba olemasolevate missioonide mehitatus. Hetkel plaanib Euroopa Liit kolme uut missiooni: Lõuna-Sudaanis, Sahelis ja Aafrika Sarve regioonis. Sellega on ühisel kaitse- ja julgeolekupoliitikal peatselt 15 tegutsevat missiooni.
Paeti sõnul on Eesti valmis jätkama ja järgmises Põhjala lahingugrupis aastal 2015. ELi Põhjala lahingugrupp (inglise Nordic Battle Group) on rahvusvaheline sõjaväeüksus, milles osalevad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti.
Kontseptsiooni järgi peavad lahingugrupid olema valmis reageerima 15 päeva jooksul, millest viis päeva on poliitilise otsuse tegemiseks ning kümme päeva üksuste operatsioonipiirkonda lähetamiseks.
Lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni viieteist päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud.