/nginx/o/2008/08/27/68995t1hcfd9.jpg)
Vene koole Eestis ühendav Õpilasesinduste Assamblee avaldab nördimust Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski avalduse pärast, milles ta väidab muuseas, et Eesti koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine.
Vene õpilased suursaadikule: teie abita oleks parem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uspenski väitis ajalehes «Tribüün» tehtud avalduses, et Eestis viiakse keelenõuete märgi all läbi õpetajate kaadripuhastust, mida teostab repressiivne organ – keeleinspektsioon, ning koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine.
Õpilasesinduste Assamblee peasekretär Sergei Metlev leiab, et taolised avaldused on kummalised. «Eesti keel sai taas riigikeeleks Eesti Vabariigis juba 1989. aastal, isegi enne, kui lõppes nõukogude okupatsioon. Kakskümmend aastat on piisav aeg, et keelt omandada, eriti kui jutt käib pedagoogidest. Huvitav, kas näiteks mõnes Marimaa koolis saaks tööd õpetaja, kes vene keelt ei oska?» küsis ta.
«Saadiku järeldused vene õpilaste ahistamisest on absurdsed. Eestis tegutseb 63 vene õppekeelega gümnaasiumi, mida on isegi rohkem reaalsest nõudlusest, kuna paljud koolid on silmitsi õpilaste arvu vähenemisega.,» tõdes Metlev.
«Eesti koolides on peaaegu igas klassis mitte-eestlastest õpilasi ja meil pole ühtegi tõendit nende diskrimineerimisest rahvuse või emakeele põhjal. Nikolai Uspenski poolt esile tõstetud juhtum Laagna gümnaasiumi 4. klassi tüdrukuga, kellel õpetajad väidetavalt keelasid emakeeles rääkimise, osutus lähemalt uurides pehmemalt öeldes liialduseks,» lisas Metlev.
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis õppiv Sergei Metlev on seisukohal, et Vene Suursaatkond võiks vähem sekkuda Eesti siseasjadesse, eriti mis puudutab lõimumist ja keeleõpet, sest see lisab pingeid vaid juurde.
«Õpetajad, kes keelt ei oska, käivad tasuta kursustel. Keeleametnikud, riiklik järelevalve ja kooliomanikud püüavad olla mõistlikud ning anda võimalust ja aega tublimatele pedagoogidele keele omandamisel. Käib tavaline tööprotsess, kuhu ei ole vaja lisada poliitilisi momente, kuna need vaid häirivad seda,» tõdes Metlev.
«Koolide teemal peaks saadik käituma diplomaatilisemalt, sest kindlasti pole kellegi huvides, et muukeelse hariduse areng kukuks siin läbi, nagu Eesti-Vene suhted,» lisas ta.
Õpilasesinduste Assamblee on avatud koostöövorm, mis on loodud õpilaste õiguste kaitseks ning kooli haridus- ja noorsoopoliitika mõjutamiseks. Assamblee koosseisu kuulub 58 vene õppekeelega gümnaasiumiastmega kooli.