Keskkonnaministeerium laseb uurida Tallinna lahe olukorda

Tallinna laht. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel käivitatav projekt peab välja selgitama põhjused, miks Russalka juurest alguse saavale rannaalale koguneb haisev vetika- ja taimemass ja kuidas saab seda leevendada või vältida.

«Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti eesmärgiks on selgitada välja põhjused, miks Pirita ja Merivälja elanikke ja merekaldal sportijaid endiselt ebameeldiv lõhn kimbutab. Pirita ja Merivälja mereäär on ilus kant, aga periooditi on seal liikuda lihtsalt ebameeldiv. Selle põhjustena on välja toodud rannaalal kogunevate vetikate lagunemist, lahe põhjasetetes olevat jääkreostust ja puhastamata sadevete väljavoolu merre. Mis Tallinna ranniku puhtana hoidmiseks ette võtta tuleb, mis praegust olukorda põhjustab, sellele soovime uuringutest selgust saada,» märkis keskkonnaminister Keit Pentus.

Nüüd toetas KIK Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituudi uurimisprojekti projekti, mille kohaselt selgitatakse välja põhjused, miks Russalkast Meriväljani ulatuvasse randa uhutakse lagunev ja haisev vetika- ja taimemass, kus ja miks see mass tekib ja kuidas saab seda leevendada või vältida. Projekti maksumus kokku on ligi 78 500 eurot.

Tööde käigus võetakse setteproove, kaardistatakse põhjatüübid, võetakse veeproove, toimuvad laine - ja hoovusemõõtmised ja rannikuvee hoovuste ning setteliikumise modelleerimine konkreetsel uuringualal ja Tallinna lahes üldiselt. Viiakse läbi kompleksuuring, sealhulgas suures osas innovaatiliste seadmetega, koostatakse hüdrodünaamiline mudel olulise rannikumere osa kohta.

Probleemsemate kohtadena on kirjeldatud piiratud veevahetusega lahesoppe, kus vähese veevahetuse ja lainetuse mõjuna kuhjuvad vetikad. Vetikate vohamist soosivad toitained satuvad merre pinnavetega, sadevete torustike kaudu või lahe põhjasetetest. Uuringutulemuste põhjal töötatakse välja plaan juba konkreetsete tegevustega, kuidas parandada lahe keskkonnaseisundit nii, et see linlastele enam peavalu ei valmistaks.

Uuringud hõlmavad enam kui kahe ruutkilomeetri suurust mereala nelja kilomeetri pikkusel rannikuribal. Esialgsed tulemused peaks keskkonnaministeeriumile esitatama selle aasta lõpuks.