/nginx/o/2009/03/05/143780t1h6ff5.jpg)
Eesti kuulub maailma võrdluses kõrge inimarenguga riikide hulka, olles 42. kohal. Möödunud aastaga võrreldes on Eesti maailma edetabelis kahe koha võrra tõusnud.
Eesti tõusis maailma inimarengu edetabelis 42. kohale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätit ja Leedut edestab Eesti selles edetabelis napilt - Leedu on kohe meie järel 43. kohal ning Läti 44. kohal. Eestist parema inimarengu indeksiga on 26 Euroopa riiki.
Eri komponentide lõikes tehtavas pingereas on Eesti üpris erinevatel kohtadel. Näiteks harituse näitaja annab meile maailmas 19. koha, eluea näitajalt on aga meist paremad suisa 89 riiki.
«See, et meie rahva füüsiline eluiga on teiste eurooplastega võrreldes liiga lühike ja et jääme liiga ruttu vanaks ja põduraks, ei ole loodusest määratud. Selle põhjused on valdavalt elulaadis, suhetes ja väärtustes,» on «Eesti inimarengu aruande 2008» peatoimetaja Marju Lauristin Postimehele öelnud.
«Kujutlus, et investeerimine tähendab ainult materiaalsete väärtuste suurendamist, lühendab eluiga. Pidev naabriga konkureerimine, asjade ületarbimine ja ülepingutamine ei jäta enam aega inimlikeks suheteks,» põhjendas ta.
Elujärje osas oleme maailmas 42. kohal.
Inimarengu indeks arvutatakse lähtudes kolmest lihtsalt leitavast näitajast, mis iseloomustavad riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda: esiteks oodatav keskmine eluiga sünnil (näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust); teiseks haritus, mida mõõdab täiskasvanute kirjaoskus ja eri tasemetel õppijate vanuseline määr. Kolmandaks arvestatakse elujärge, mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta.