Kanteril ikka samad rivaalid

Kõige suuremaid medalilootusi hellitavad eestlased seoses Gerd Kanteriga, kuid sakslaste ennustuse kohaselt võidab Eesti olümpialt koguni viis medalit. Foto: Liis Treimann

Londoni olümpiamängudel Eesti suurimaks medalilootuseks oleva kettaheitja Gerd Kanteri konkurendid pole nelja viimase aastaga kuigi palju muutunud – Pekingis olümpiavõitjaks kerkides olid tema suurimateks rivaalideks poolakas Pjotr Malachowski, leedulane Virigiljus Alekna ja sakslane Robert Harting.

Täpselt samade meestega tuleb heidelda ka seekord. Tõsi, enam pole Kanter valitseva maailmameistrina kõige suurem soosik, keda teised peavad kulla võitmiseks kindlasti edestama. Pekingi võidu järel keerulisi aegu üle elanud ja ala valitseja positsioonilt uuesti esinumbri jälitajate sekka vajunud Kanter on lihtsalt üks viiest-kuuest medalisoosikust.

Suursoosik on Harting
Suursoosikuna läheb Londoni olümpiale sakslane Robert Harting, kes on kahe olümpia vahel korjanud tiitlivõistlustelt kolm kulda – kaks MMilt ja ühe EMilt. Harting juhib tänavust maailma edetabelit 70.66ga ja tema käes on ka pikkuselt teine tulemus. Samas jäävad Hartingu tänavused parimad heited hooaja algusesse, juunis pole tema ketas enam nii võimsalt lennanud, kuid vaatamata sellele krooniti ta ka Helsingi EMil Kanteri ees tšempioniks.

Harting on tegelikult samas seisus kui Kanter oma hiilgeaegadel – pidevalt võites lasub tema õlul ränk koorem võita üha uuesti ja uuesti. Elu on näidanud, et sellised ilusad seeriad kipuvad katkema just kõige tähtsamatel hetkedel…

Leedulaste imemees Virgilijus Alekna on tõestamas, et 40. eluaasta pole kettaheitja jaoks veel midagi. Hooaja edetabelis on ta 70.28ga Hartingu järel teine, üle 68 meetri on ta tänavu heitnud aga koguni viiel võistlusel – täpselt sama palju kui sakslanegi.

Tegelikult on Alekna võitnud spordis kõik, mis võimalik: kaks olümpiakulda, kaks maailmameistri tiitlit, Euroopa meistri tiitli. Kokku kümme tiitlivõistluste medalit, kuid neist viimane pärineb Pekingi olümpialt.