Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eestlaste elu soome kurgikombaini mootorina

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Perniös veab traktor nobenäppe käruna järgi.
Perniös veab traktor nobenäppe käruna järgi. Foto: Erakogu

Soomes kurkide korjamine on Eesti noorte seas populaarne suvetöö, nii on Helsingist umbes 100 kilomeetrit läänes Salo linna lähedal end suveks sisse seadnud 17 noort eestlast.

Tallinna majanduskoolis õppiv Helina on Perniös Vaanela aiandi põllul kurke korjamas juba kolmandat aastat. «Sellel suvel olen alguses lõpuni ehk 10. juulist kuni augusti lõpuni. Muidu olen tulnud poolest suvest ehk augusti algusest,» rääkis Helina.

Kurgikorjaja amet Soomes on eestlaste seas suvel väga nõutud. Helina sõnul on tahtjaid palju, kuid kõigile kohti ei jätku. «Mina sattusin Soome tänu oma sugulasele. Tema oli see inimene, kes otsis Eestist Soome kurgipõllule inimesi tööle. Järgnevatel aastatel mainisin juba sugulasele, et tahan sõbrannasid kaasa võtta ja nii see ring aina suurenes,» ütles Helina lisades, et tutvused on küll olulised, et tööle saada, kuid nobedat näpud vajalikud, et töökoht säilitada. «Kui inimesed ei tule oma tööga toime, näiteks lollitavad või ei jõua kurke korjata, siis peremees saadab nad Eestisse tagasi.»

Peale Helina on Vaanela aiandis suveks tööd leidnud veel 16 Eesti noort. Teiste seas ka sellel aastal juuksurikutse omandanud Kristi, kes on kurgipõllul esimest korda. «Võib öelda, et tulin suvepuhkuse ajal lisaraha teenima. Töö ei ole kerge, aga palk on see, mis motiveerib,» rääkis Kristi.

Pikad tööpäevad

Korjajate kamp elab põldudest üheksa kilomeetri kaugusel kolmes korteris ning juba kell pool kuus hommikul pannakse kahele minibussile hääled sisse, et põllule sõita. Ka Soomes korjatakse kurke kõhuli lavatsilt, mida traktor enda järgi veab. Korraga mahub lavatsile 14 noppijat, kes asetavad valmis viljad lindile, mis saagi 500 kilo mahutavasse puitkasti kuhjab.

Kurgi tipphooaeg pole ka Soomes veel käes, mistõttu saab päevas korjatud umbes 20 kasti. Tipphooajal tuleb Helina sõnul kokku 35 kuni 40 kasti kurke. «Praegu on tööpäevad 10 kuni 12 tundi, kui on tipphooaeg, siis isegi 14 kuni 16 tundi,» ütles Kristi. Üks kurgivagu on 400 meetrit pikk ning kokku on tüdrukute sõnul põllul 120 vagu. Ühe põllu otsa sõidab traktor läbi praegu pooleteist kuni kolme tunniga.

Sporditaustaga Kristil ei ole jäsemed suurest kurgikorjamisest veel haigeks jäänud, küll aga valutavad vahel lõug ja hambad, kuna kõhutades toetab ta lõua lavatsile. Helina sõnul hõõrutakse pika peale lõug ära, see läheb ka katki, mädanema ja kärna. Veel kimbutavad töölisi selja ja kaelavalud, kuna ühes asendis tuleb tööd teha tunde.

Samas tõdesid tüdrukud, et selle valuga harjub. «Vahel on isegi nii, et käed on korjamisest juba nii valusad, et järgmisel hommikul kui vaja uuesti tööle asuda, on käed läinud veidi paiste ja valutavad,» rääkis Helina. Valule siiski ei alistuta, kuna teenistus on hea ja kurgid justkui maas vedelevad eurod.

Tööd tehakse tunnipalga eest, mis on alla seitsme euro. Hooajatöölistel on maksud Soomes kõrged, kuid olukorda leevendab tüdrukute sõnul see, et 1000 eurot teenitakse maksuvabalt. «Alla 1500 euro pole ühelgi aastal keegi teeninud, selle summa saab kahe kuuga,» rääkis Helina. Kuna ta õpib majanduskoolis tasulisel kohal, tuleb pool summast maksta õppemaksuks. «Õpilasena teenida on ju väga hea, aga keegi ei mõtle kui raske on see töö, mida tuleb teha, et sellist raha saada,» sõnas Helina.

Raske töö ja soomlase jaoks kesine palk on tüdrukute meelest põhjused, miks Soome noored niimoodi ise suvel raha teenida ei taha. «Tegelikult on siin peale raske töö häid aegu. Leiab toredaid uusi tutvusi ning veedame mõnusalt aega,» ütles Helina.
 

Märksõnad

Tagasi üles