Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Mika Männik: olen «Pargi ja reisi» süsteemiga väga rahul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Tooming
Copy
Pirita P&R parkla.
Pirita P&R parkla. Foto: Liis Treimann

Vastan meeleldi Postimehe üleskutsele jagada kogemusi ühistranspordi kasutamisel Tallinnas. Ise olen juba kaks aastat aktiivne P&R süsteemi kasutaja ning etteruttavalt ütlen, et olen sellega väga rahul.

Käin igapäevaselt tööl Meriväljalt Pääskülla ja ühe otsa teekond on 22 kilomeetrit. Ühes päevas seega teekond 44 kilomeetrit. Arvestades, et kuus on keskmiselt 20 tööpäeva siis kilometraaž kuus on 20*44=880 kilomeetrit.

Kasutan diiselmootoriga sõiduautot, mis linnas võtab umbes 8 l/100 km peale. Arvestuslik kütusekulu kuus seega 8,8*8=70,4 liitrit. Võttes keskmiseks diiselkütuse liitri hinnaks 1.3 euro, saame kuluks kuus 70,4*1.3= 91.52 eurot ehk vanas rahas 1431 krooni.

Saadud summale lisandub veel amortisatsioon, mida polegi vaja välja arvutada, kuna 30 päeva ekspressi ID pilet tallinlasele maksab üksnes 20 eurot, mis annab arvestuslikuks kokkuhoiuks 71.52 eurot. Jämedalt väljendudes on kokkuhoid ligi 100 eurot, mis on vägagi arvestatav summa.
Lisaks peab mainima, et hoopis midagi muud on rahulikult ühistranspordis tööle sõita, kui suhteliselt närvilises liikluses ise roolis olla. Ehk siis maandatud on ka liiklusõnnetusse sattumise risk, mis on jällegi oluline argument ja väldib võimalikke kahjusid.

Nüüd ajafaktorist. Etteruttavalt öeldes sisulist ajalist vahet ei olegi. Heal juhul jõuan autoga Meriväljalt kell 7.15 startides tööle õigeks ajaks ehk 8-ks. Ajakulu 45 minutit. Ummikus saab «parematel päevadel» seisma hakata juba Pirita Selveri juurest. Juhul kui on liiklusõnnetus või muust põhjusest tingitud liiklusseisak siis võib teekond venida ka kuni ühe tunni pikkuseks. Alates sellest sügisest võib autodele mõeldud sõiduradade arvu vähenemise tõttu eeldada, et sõiduaeg autoga võib veelgi pikeneda.

Võrdluseks «Pargi ja reisi» süsteemiga. Kui kodust väljuda 7.00 ja parkida auto Pirita P&R parklasse, läheb buss 1A kesklinna poole kell 7.11 ning jõuab Hobujaama peatusesse 7.24. Rahulik jalutuskäik Viru terminali ja ekspressbuss 14 väljub kell 7.30 ning on Pärnu maantee peatuses tavaliselt 8. Seega bussiga sõidu arvestuslik kulu 49 minutit, kogukulu tööle jõudmiseks 1 tund.

Võrreldes kokkuhoitud ressursi ja maandatud riskidega ei oma 10-15 minutit kauem kestev teekond enam mingit tähtsust. Juhul kui tõesti rakendub süsteem, kus sõitjad ei pea enam alates 1.jaanuarist 2013 pileti eest maksma, on kokkuhoid rahaliselt 20 eurot suurem, küündides juba üle 100 euro. Ühesõnaga - igati mõistlik lahendus ja antud argumentide valguses pole sellel marsruudil ja antud tingimustel ühistranspordile paremat alternatiivi.

Samas möönan, et inimesed, kellel auto on töövahend ja kellel pole alternatiivi, lisab liikluskorralduse muudatus ilmselgelt ebameeldivusi. Kui ühissõidukite kasutajate arv peaks nende muudatuste tõttu tõusma, peab suurenema ka reiside arv bussiliinidel, vastasel korral tekib ülekoormus ja teatud eelis kaob ühissõidukis mugava viibimise võimaluse kadumise tõttu.
 

Tagasi üles