/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/09/28/439908t1h53ed.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik sai tänavu esimese kuue kuu jooksul 167 pöördumist.
Võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduti poole aastaga 167 korral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigist 167 pöördumisest on kaebusi ja avaldusi kokku 32, neist 23 puhul on tegemist kaebusega, milles avaldaja on väljendanud kahtlust võimaliku diskrimineerimise osas,» ütles volinik Mari-Liis Sepper BNSile.
Diskrimineerimiskaebustest viiel korral leidis volinik, et tegemist võis olla diskrimineerimisega, neljal puhul ta ebavõrdset kohtlemist ei tuvastanud ning 14 juhul nõustas volinik avaldajat, ent ei andnud oma hinnangut materjalide ebapiisavuse või pädevuse puudumise tõttu.
23 diskrimineerimiskaebusest kümme avaldust puudutavad Sepperi sõnul võimalikku soolist diskrimineerimist, neist viis on esitanud naised, kolm mehed ning kaks asutus.
Kaks avaldust käsitlevad võimalikku diskrimineerimist vanuse tõttu, neist üks avaldaja oli naissoost ja üks meessoost. Kahe naise ja ühe mehe avaldused puudutasid diskriminieerimist seksuaalse sättumuse tõttu.
Ühe mehe, üks naise ja ühe asutuse avaldused puudutasid diskrimineerimist rahvuse või rassi tõttu, ühe mehe avaldus diskrimineerimist töötajate ühingusse kuulumise tõttu ning kahe naise avaldused diskrimineerimist sotsiaalse seisundi tõttu. Võimalikku diskrimineerimist vanuse ja veendumuste tõttu puudutasid kaks pöördumist. Neist mõlemad esitasid mehed.
«Volinikule esitatud kaebuste arv ei kajasta võimalike diskrimineerimiskaebuste ja juhtumite üldarvu ühiskonnas,» sõnas Sepper. Diskrimineerimiskaebusi võib voliniku kinnitusel esitada ka õiguskantslerile, töövaidluskomisjonile ning kohtule.
«Nagu teisteski riikides, jätavad ka Eestis inimesed tihti oma õiguste rikkumisest pädevatele asutustele teatamata. Seda erinevatel põhjustel: suur on hirm ohvristamise ehk diskrimineerija poolse kiusamise või muu negatiivse reaktsiooni ees, teatud sotsiaalsed grupid teavad vähe oma õigustest või õiguste kaitse võimalustest, arvatakse, et pöördumine ei aita negatiivse kogemuse või ebaõiglase kohtlemisega toime tulla,» rääkis Sepper. «Tegelikku olukorda aitavad meil mõista uuringud, kus elanikkonda küsitletakse nende diskrimineerimiskogemuse kohta.».
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Mari-Liis Sepper töötab sellel kohal 4. oktoobrist 2010.